Hruštšovka (vene keeles хрущёвка) on kunagise Moskva peaarhitekti Vitali Lagutenko projekti järgi ehitatud kahe- kuni viiekorruseline paneel- või telliselamu.[1] Nõukogude Liidus ehitati hruštšovkasid massiliselt eelkõige Nikita Hruštšovi võimuloleku ajal, kelle järgi nad said ka hüüdnime. Nendesse majutati 25% NSV Liidu rahvastikust ehk 57 miljonit inimest.[1] Hruštšovkasid ehitati aastatel 19591985.[viide?]

Hruštšovka Pelgurannas Tallinnas
Renoveeritud hruštšovka Tallinnas Koplis Kopliranna tänav 24 (tüüpprojekt 1-317-14)
Hruštšovka Tallinnas Randla tänav 16, tüüpprojekt 1-317

Eestis

muuda

Eesti oludes võib nendeks pidada eeskätt tüüpprojekti 1-317 järgi ehitatud maju.[2] Eesti NSV-s püstitati selliseid maju valdavalt aastatel 19551965, ning ehitati kaht tüüpi hruštšovkasid: algul silikaattellistest, hiljem kohalikust põlevkivituhast püstplokkidest.[1] Kahekorruselisi ühe trepikoja ja kaheksa korteriga tüüpmaju ehitati (tüüpprojekt 1-317-14) ka maale.

Eestis levinud madal viilkatus ja teised siinsetele hruštšovkadele omased detailid, näiteks akende jaotus, viitavad Skandinaavia maade arhitektuurile.

Hooneehituslikud omadused

muuda

Hruštšovkadele on iseloomulik rõdude puudumine. Erandjuhtudel, näiteks Tallinnas Nafta 1 ja Sillamäel Raja tänaval asuvatel majadel on siiski juba hoone ehitamisest saadik olnud ka rõdud.

Esineb ka eraldi suure aknapinnaga eenduvate erkeritega hruštšovkatüüp, näiteks Tallinnas Majaka 27 ja Tartus Turu 11.

Paljudes seda tüüpi majades olid korterid madalad 2,5 meetrit, kuigi seda ei saa öelda Eestis kasutusel olnud 1-317 projekti kohta. Trepikoda on kitsas ning korterite uksed ligistikku. Hoone siseseinad on enamasti kehva heliisolatsiooniga, korterisisesed seinad pole tavaliselt kandevseinad. Seesugused majad ehitati kuni viiekorruselised, sest see oli suurim lubatud korruste arv ilma liftita majades.

Korterid ehitati valdavalt ühe- kuni kolmetoalised, neis oli pisike esik ja WC-ga vannituba (2–3,5 m²). Köögipind on üldjuhul väga väike (5 m²), kööki viib elutoast uks.

Tallinnas ja Tartus

muuda

2009. aasta lõpus arhitekt Rein Murula ja Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaste koostatud uuringu põhjal on Tallinna hruštšovkades kokku üle 10 000 korteri; igas elamus 16–80 korterit.[3]

Suurim hruštšovkade piirkond Tallinnas on Stroomi ranna-ala, kus paikneb umbkaudu 50 maja; väiksemad on Paldiski maanteel / Sõle tänaval, Pärnu maanteel, Tööstuse tänaval, Spordi tänaval, Sõle tänaval ja Uue Maailma asumis.[1]

Hruštšovkasid ehitati ka kesklinna: Tallinnas näiteks Maneeži ja Gonsiori tänavale, Tina, Raua ja Vase tänavale ning üks isegi vanalinna Vene tänavale (nr 11); Tartus Aleksandri ja Tiigi tänavale ning üks koguni vanalinna Jaani kiriku kõrvale. Üldiselt on neid võimalik leida peaaegu kõigist Eesti linnadest.

 
Gonsiori tänav 18 paremal, tüüpprojekt 1-317
 
Väike-Ameerika tänav 21, tüüpprojekt 1-317

Galerii

muuda

Tüüpprojekte

muuda

Eestis tuntakse just neid tüüpprojekte hruštšovkadena. Tallinna "mägede" paneelelamute tüüpprojektid on teised, ning kuigi Eestis neid hruštšovkadeks ei peeta, siis Läänes küll.

Tüüpprojekt 1-317

muuda
 
Tehnika tänav 139, tüüpprojekt 1-317-9
 
Gonsiori tänav 10, tüüpprojekt 1-317A-12
 
Sõle tänav 3, 7, 9, tüüpprojekt 1-317A-12 (1965)
 
Angerja tänav 4, tüüpprojekt 1-317A-16

Tüüpprojektid 1-4...

muuda
 
Pae tänav 52, tüüpprojekt 1-432

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Viitsütikuga pomm: sajad Tallinna elamud, mis vajaksid lammutamist. Eesti Ekspress, 16. veebruar 2010
  2. "VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini". Postimees. 10. märts 2021. Vaadatud 24. märtsil 2021.
  3. Linnaehituslik analüüs ja planeerimisettepanekud 1960-ndate tüüpelamute (seeria 1-317) kvartalite kaasajastamiseks, Rein Murula Arhitektuuribüroo
  4. Enriko Talvistu, Kogumik vaatleb Kivi aega arhitektuuris, www.postimees.ee, 30. august 2005

Välislingid

muuda