Hruštšovka

Hruštšovka (vene keeles хрущёвка) on kunagise Moskva peaarhitekti Vitali Lagutenko projekti järgi ehitatud kahe- kuni viiekorruseline paneel- või telliselamu.[1] Nõukogude Liidus ehitati hruštšovkasid massiliselt eelkõige Nikita Hruštšovi võimuloleku ajal, kelle järgi nad said ka oma hüüdnime. Nendesse majutati 25 protsenti NSV Liidu rahvastikust ehk 57 miljonit inimest.[1]

Hruštšovka Pelgurannas Tallinnas
Renoveeritud hruštšovka Koplis Tallinnas

Hruštšovkasid ehitati 1959.–1985. aastani. Eesti oludes võib nendeks pidada eeskätt tüüpprojekti 1-317 järgi ehitatud maju. Eesti NSV-s püstitati selliseid maju valdavalt aastatel 1955–1965[1]. Kahekorruselisi ühe trepikojaga 8 korteriga tüüpmaju ehitati (tüüpprojekt 1-317-14) ka maale. Paljudes hruštšovka-tüüpi majades olid korterid madalad – 2,5 m (kuid seda ei saa öelda Eestis kasutusel olnud 1-317 projekti kohta). Korterid ehitati valdavalt ühe- kuni kolmetoalised. Köögipind on üldjuhul väga väike (5 m2), kööki viib elutoast uks, ülipisike esik ja WC-ga vannituba (2 m2). Ka trepikoda on kitsas ja korterite uksed ligistikku. Hoone siseseinad on enamasti kehva heliisolatsiooniga, korterisisesed seinad pole tavaliselt kandevseinad. Seda sorti majad ehitati maksimaalselt viiekorruselisena, sest see oli suurim lubatud korruste arv ilma liftita majades. Eestis on ehitatud kaht tüüpi hruštšovkasid: algul silikaattellistest, hiljem kohalikust põlevkivituhast püstplokkidest.[1]

2009. aasta lõpus arhitekt Rein Murula ja Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaste koostatud uuringu[2] põhjal on Tallinna hruštšovkades kokku üle 10 000 korteri, igas elamus 16–80. Suurim hruštšovkade piirkond Tallinnas on Stroomi ranna-ala, kus paikneb umbkaudu 50 maja; väiksemad on Paldiski maanteel / Sõle tänaval, Pärnu maanteel, Tööstuse tänaval, Spordi tänaval, Sõle tänaval ja Uue Maailma asumis.[1] Hruštšovkasid ehitati ka kesklinna: Tallinnas näiteks Maneeži ja Gonsiori tänavale, Tina, Raua ja Vase tänavale ning üks isegi vanalinna Vene tänavale; Tartus Aleksandri ja Tiigi tänavale ning üks koguni vanalinna Jaani kiriku kõrvale. Üldjoontes on neid võimalik leida peaaegu kõigist Eesti linnadest.

  • Kolmekorruseline silikaattellistest maja Tartus

  • Kauplusega hruštšovka-versioon

  • Ventilatsioonipiludega akende all

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Viitsütikuga pomm: sajad Tallinna elamud, mis vajaksid lammutamist. Eesti Ekspress, 16. veebruar 2010
  2. ↑ Linnaehituslik analüüs ja planeerimisettepanekud 1960-ndate tüüpelamute (seeria 1-317) kvartalite kaasajastamiseks, Rein Murula Arhitektuuribüroo

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hruštšovka&oldid=5826713"