Hruštšovka
Hruštšovka (vene keeles хрущёвка) on kunagise Moskva peaarhitekti Vitali Lagutenko projekti järgi ehitatud kahe- kuni viiekorruseline paneel- või telliselamu.[1] Selle sarnaseimaks vasteks Eesti oludes võib pidada tüüpprojekt 1-317 järgi ehitatud maju. Nõukogude Liidus ehitati hruštšovkasid massiliselt eelkõige Nikita Hruštšovi võimuloleku ajal, kelle järgi nad said ka oma hüüdnime. Nendesse majutati 25 protsenti NSV Liidu rahvastikust ehk 57 miljonit inimest.[1]
Hruštšovkasid ehitati 1959. aastast 1985. aastani. Eesti NSV-s püstitati sarnaseid maju valdavalt aastatel 1955–1965[1] ning kahekorruselisi ühe trepikojaga 8 korteriga tüüpmaju ehitati ka maale. Paljudes hruštšovka-tüüpi majades olid korterid madalad – 2,5 m (kuid seda ei saa öelda Eestis kasutusel olnud 1-317 projekti kohta). Korterid ehitati valdavalt ühe- kuni kolmetoalised. Köögipind on üldjuhul väga väike (5 m2), kuhu viib elutoast uks, ülipisike esik ja WC-ga vannituba (2 m2). Ka trepikoda on kitsas ja korterite uksed ligistikku. Hoone siseseinad võivad olla kehva heliisolatsiooniga, korterisisesed seinad pole tavaliselt kandevseinad. Seda sorti majad ehitati maksimaalselt viiekorruselisena, sest see oli suurim lubatud korruste arv ilma liftita. Eestis on ehitatud kaht tüüpi hruštšovkasid: alguses silikaattellistest, hiljem kohalikust põlevkivituhast püstplokkidest.[1]
2009. aasta lõpus arhitekt Rein Murula ja Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaste koostatud uuringu põhjal on Tallinna hruštšovkades üle 10 000 korteri, igas elamus 16–80. Suurim hruštšovkade piirkond Tallinnas on Stroomi ranna-ala, kus paikneb umbkaudu 50 maja; väiksemad on Paldiski mnt/Sõle tn, Pärnu mnt, Tööstuse tn, Spordi tn, Sõle tn ja Uus Maailm.[1] Hruštšovkasid ehitati ka kesklinna: Tallinnas näiteks Maneeži ja Gonsiori tänavale, Tina, Raua ja Vase tänavale ning üks isegi vanalinna Vene tänavale; Tartus Ülikooli ja Tiigi tänavale ning üks koguni vanalinna Jaani kiriku kõrvale. Üldjoontes on neid võimalik leida peaaegu kõigist Eesti linnadest.
Kolmekorruseline silikaattellistest maja Tartus
Kauplusega hruštšovka-versioon
Ventilatsioonipiludega akende all
ViitedRedigeeri
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hruštšovka |
- Mart Kalm: Saunapidu suvilas. Nõukogude eestlased Soome järgi läänt mängimas
- Reet Varblane: 1960. aastate arhitektuurist, ajast ja vaimust Sirp 31. august 2007
- Viitsütikuga pomm: sajad Tallinna elamud, mis vajaksid lammutamist Eesti Ekspress, 16. veebruar 2010
- Fotograaf nägi: hruštšovka Jaani Kiriku kõrval Postimees, 28. aprill 2012
- Merilin Pärli Hrutštšovkadest "smartovkadeks" ehk kuidas Tartust saab Euroopa energiatõhususe eeskuju ERR, 14.04.2016