Kopli kaubajaam

kaubajaam Tallinnas
Kopli kaubajaam vaatega Toompeale
Auruvedurite pöördesild Kopli jaamas
Kopli kaubajaam

Eesti Raudtee Kopli kaubajaam on kaubajaam Tallinnas Tallinna-Keila raudteelõigul,[1] Balti jaamast loodes, Kopli, Telliskivi, Heina ja Ristiku tänava vahelisel alal, Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna asumis.

AjaluguRedigeeri

Kopli kaubajaama hakati ehitama 1933. aastal insener Wilhelm Salemanni (1884–1942) projekt järgi aadressil Telliskivi 57b. Balti Raudtee Peatehaste kõrvale rajatava jaama ehitustööd kestsid 1938. aastani ja algselt kandis kaubajaam Telliskivi kaubajaama nime. Kuna rahvasuus hakati seda aga Kopli kaubajaamaks kutsuma, sai sellest peagi ka ametlik nimi.

1941. aasta juunis seisid Kopli kaubajaamas Tallinnast juuniküüditatute kogumise rongid.

27. augustil 1941, Punaarmee taganemisel Tallinnast, süütasid taganevad punaväelased kaubajaamas asunud soomusrongi ja varustusega täidetud sajad vagunid.

9. märtsil 1944 Tallinna elurajoonide pommitamisel jäeti aga lahinguvarustust täis olnud Kopli kaubajaam puutumata.

1947. aastal valmis 9 km pikkune laiarööpmeline Kopli kaubajaam - Veskimetsa - Astangu (haruga Astangu laskemoonaladudesse) - Harku karjäär raudteelõik, olles seeläbi ühenduses Hiiu – Harku karjääri raudteega. Suleti 1990. aastal.

Kopli kaubajaamas asub 1950. aastate teisel poolel rajatud ja kultuurimälestiseks tunnistatud Kopli kaubajaama auruvedurite pöördesild[2]

Kopli jaama territooriumil asus kuni 2005. aastani Tallinna-Kopli veduridepoo ning läheduses (üle Telliskivi tänava) ka Tallinna vagunidepoo, mis suleti 2015.

1950. aastate lõpus rajati Nisu tänava algusest Heina tänavalt põiki üle kaubajaama territooriumi Kopli tänava kõnniteeni ulatuv rauast jalakäijatesild (viadukt), mis 2000. aastate alguses lammutati.

Aastal 2008 teatas Eesti Raudtee, et lõpetab seoses oluliselt vähenenud transiidiga kaupade käitlemise Kopli jaamas. Suleti ka vagunite sorteerimismägi.[3]

Aastatel 2012–2013 likvideeris Keskkonnaagentuur Kopli kaubajaamas aastakümnete jooksul tekkinud ulatusliku keskkonnareostuse. Jääkreostus tekkis kaubajaama territooriumil seoses kaupade laadimise, vedurite hooldamise, kaubarongide koostamise ning õli ja kütuse hoiustamisega. Jäätmekäitlejale anti üle 3586,49 tonni reostunud pinnast, 3 tonni vedelaid ja 12 tonni püdelaid jäätmeid. [4]

Lisaks Hiiule suundunud teele kulges Kopli jaamast ka mitu haruteed Volta tehasesse ja erinevatesse sadamatesse, teisteseas Vanasadamasse.

Praegu suundub harutee kaubajaamast ainult Koplisse ja Paljassaarde, millel liiguvad vähesed kaubarongid.

Senisest hiilgusest kaubavedudel on praeguseks vähe säilinud. Kaubavood, mis läbisid nii Koplit, Paljassaaret kui ka kaubajaama on olulisel määral kokku tõmbunud.

PildidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri