Vanemuine (laev)
|
See artikkel räägib merelaevast, mis sõitis Tallinn–Helsingi liinil. Tartu–Pihkva liinil sõitnud jõelaeva kohta vaata artiklit Vanemuine (jõelaev). |
Vanemuine oli projekt 543 NRB Alupka (НРБ, тип Алупка) tüüpi reisilaev, mis sõitis alates 1965. aastast Tallinna–Helsingi liinil.
Laev on kandnud ka nimesid Artek ja Solovki.
Ajalugu muuda
Algusaastad Mustal merel muuda
Laev valmis detsembris 1964 Bulgaarias Varna Georgi Dimitrovi nimelises laevatehases ja sai esimeseks nimeks Artek.[1] Selle nime all sõitis laev Mustal merel kuni 1965. aastani.
Tallinna–Helsingi liinil muuda
1965. aastal toodi laev Läänemerele Eesti Riikliku Merelaevanduse käsutusse. 7. juulil 1965 taasavati Tallinna–Helsingi laevaliin, millel esimese reisi olevat sooritanud reisilaev Vanemuine. /.../ (Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni kinnitust mööda tegi esimese reisi ja (taas)avas järelikult ka laevaliini hoopis soomlaste Wellamo juba sama aasta 9. juunil.)[1] Hilisematel andmetel olevat aurulaev Wellamo Helsingist esimesele reisile väljunud siiski 9. juulil.[2]
"7. juuli hommikul sõitis Tallinna sadamast välja eestlaste Vanemuine. Selle saatsid teele EKP Tallinna Linnakomitee I sekretär, toona 34-aastane Vaino Väljas, Tallinna Linna TSN Täitevkomitee esimees Johannes Undusk ja Eesti Riikliku Merelaevanduse juht Modest Käbin.
Järgmisel päeval naasis Olympia terminalis seisnud Vanemuine kodusadamasse, pardal esinduslik soomlaste delegatsioon: "välisminister Ahti Karjalainen, parlamendi asespiiker Paavo Aitio, Talvesõja-aegse "rahvavalitsuse peaministri" Otto Ville Kuusineni tütar Hertta, kompartei juht Ville Pessi ja president Urho Kekkoneni poeg, parlamendisaadik Matti".[3]
Esimesel hooajal vedas Vanemuine Tallinna–Helsingi liinil 12 000 reisijat.[3]
Lauri Vahtre sõnul pandi "juba 1966. aastal väikseks jäänud Vanemuist välja vahetama Leningradis ehitatud mootorlaev Tallinn. /.../ Asjatundjate arvamuse kohaselt ei olnud Tallinn üldilmelt nii kena kui Vanemuine, kuid ta oli suurem."[1]
Põhja Merelaevanduses muuda
Aastail 1967–1992 oli laev Põhja Merelaevanduse kasutuses nime all Solovki, seejärel kanti see ilmselt maha.
Laeva üldandmed muuda
Fotod muuda
- Laevaliinil Tallinn–Helsingi kurseeriv mootorlaev "Vanemuine" Tallinna sadamas. Salomon Rosenfeld, 07.07.1965, Eesti Rahvusarhiivi fotode andmebaas.
- Mootorlaev „Vanemuine“ pärast esimest reisi Helsingisse Tallinna sadamas. Vladimir Gorbunov; Erich Norman, 08.07.1965, Eesti Rahvusarhiivi fotode andmebaas.
- Esimeselt Soome reisilt saabunud aurik "Vanemuine" Tallinna sadamas. A. Kaurit, 08.07.1965, Eesti Rahvusarhiivi fotode andmebaas.
- Soomest saabunud reisilaev Vanemuine Tallinna sadamas. Karl Laane, 31.07.1966, Eesti Rahvusarhiivi fotode andmebaas.
- Laevaliini Tallinn–Helsingi avamine mootorlaeva "Vanemuine" reisiga. Kõneleb Eestimaa Kommunistliku Partei sekretär Vaino Väljas. Salomon Rosenfeld, 07.07.1965, Eesti Rahvusarhiivi fotode andmebaas.
- Laevaliini Tallinn–Helsingi avamine mootorlaeva "Vanemuine" reisiga. Vasakult esimene Eestimaa Kommunistliku Partei sekretär Vaino Väljas. Salomon Rosenfeld, 07.07.1965, Eesti Rahvusarhiivi fotode andmebaas.
- Laevaliini Tallinn–Helsingi avamine mootorlaeva "Vanemuine" reisiga. Vaade sadamast Salomon Rosenfeld, 07.07.1965, Eesti Rahvusarhiivi fotode andmebaas.
- Soome Kommunistliku Partei peasekretär V. Pessi Tallinna sadamas peale reisilaeva "Vanemuine" saabumist esimeselt reisilt marsruudil Tallinn-Helsingi kõnelemas. Vladimir Gorbunov; Erich Norman, 08.07.1965, Eesti Rahvusarhiivi fotode andmebaas.
- Tallinn–Helsingi vahel kurseeriva mootorlaeva „Vanemuine“ kapten J. Surnin 25000. reisijat soomlannat A. Jamsenit õnnitlemas. Oskar Vihandi, 08.1966, Eesti Rahvusarhiivi fotode andmebaas.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Piiluauk vanglamüüris" Postimees, 7. juuli 2005
- ↑ Ett halvsekel passagerartrafik Helsingfors–Tallinn. Sjöfartstidningen, 9. juuli 2015 (rootsi keeles).
- ↑ 3,0 3,1 "Laevaliin Tallinnast Helsingisse avas eestlastele unistuste maailma" SLÕhtuleht, 15. juuli 2005.
Välislingid muuda
- Bulgaarias valmistatud laev Vanemuine Postimees, 7. juuli 2005
