Ava peamenüü

Staapel on veepinnast kõrgemal asuv ehitatava või remonditava laeva seismise lahtine koht kuival.[1] Harilikult on see pikemaajaliselt eraldatud koht, kus hilisem sõiduki kohene kasutuselevõtt on võimalik ilma pikka maismaatransporti kasutamata. Staapel võib olla kaetud ellinguga. Kui staapel asub veepinnast madalamal, nimetatakse seda dokiks.

KaldstaapelRedigeeri

Harilikult on staapel veekogu poole kaldu plaat või platvorm, kust laev lastakse vette piki slippi. Laevade asetuse järgi kaldstaaplil eristatakse piki-(laev asetseb staaplil piki kallet) ja põikstaapleid (laev asetseb staaplil risti kallet).

HorisontaalstaapelRedigeeri

Staapel võib olla ka horisontaalne plaat või platvorm, kust laev tõstetakse vette kraana või mõne muu tõstukiga.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Mereleksikon. Tallinn, 1996. Lk 398

KirjandusRedigeeri

  • Mereleksikon. Tallinn, 1996. Lk 398