Laine (reisilaev)
Laine oli Nõukogude Liidus valmistatud ja hiljem Eesti NSV Vetelpäästeühingule kuulunud projekt 1862 tüüpi reisilaev. Algne nimi oli Sulak.
Ajalugu
muudaLaev ehitati 1963 Bakuus ja sai nimeks Sulak. Kokku valmistati kolm seda tüüpi reisilaeva, millest Sulak oli esimene. Algul sõitis laev Kaspia merel, kodusadam oli Astrahan.
1969. aastal toodi laev Eestisse, sai nimeks Junga ja hakkas kuuluma Tallinna Pioneeride Palee juures tegutsevale Noorte Meremeeste Klubile.[1]
1972. aastal anti aga edasi vetelpäästeühingule ja sai nimeks Laine. Alates 1972. aasta maist alustas Laine vetelpäästjate õppe-reisilaevana merereise Soome lahele ja Läänemerele Leningradist Klaipedani. Kodusadam oli Tallinn. Reisijad omandasid tavaliselt umbes nädala jooksul vetelpääste algteadmisi.
Nõukogude okupatsiooni lõpuks jäi Laine seisma ja laeva omanikud hakkasid vahetuma. 1991. aastal sai laeva nimeks Maine, 1992. aastal aga läks Rootsi lipu alla nimega Queenie.
2005. aastal lammutati laev Rootsis.
Kirjeldus
muuda- Pikkus 68,7 m
- Laius 9,6 m
- Süvis 1,7–2,6 m
- Peamasinad 2x 420 hj Ida-Saksamaal valmistatud diiselmootorit
- Kiirus 11,3 sõlme
- Sõidukaugus 1000 miili
- Kajutikohti 128
- Meeskond 26
Laine oli väiksemat tüüpi reisilaev magamiskajutitega. Kokku võttis laev hiljem kruiisi tüüpi reisideks peale 120 reisijat, kellele oli 35 kajutit. Neist 9 kajutit olid 2-kohalised, ülejäänud 4-kohalised. Laeval oli bassein ja kohvik-restoran. Projektis oli ette nähtud ka punanurk meeskonnale. Väga väike süvis lubas sõita jõgedele, kuid suur parda kõrgus ja ballast ka lainetuses rannikulähedasel merel. Süvist oli võimalik muuta ballastitankidega, mille mahutavus oli 400 t. Kaks peamasinat käitasid ühte sõukruvi. Oli ka kolm abimasinat ja lisaks üks abimasin paaditekil tagavarana. Laeval oli 8 veekindlat sektsiooni.
Viited
muuda- ↑ "Juuli museaal: õppe-reisilaev Laine rinnamärk. 3. juuli 2017". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuli 2017. Vaadatud 4. juulil 2017.