Korvett (inglise keeles corvette, hollandi keeles corf ja ladina keeles corbis) on rannikulähedasel merel peamiselt julgestus- ja valveülesannteteks mõeldud lahinguotstarbeline sõjalaev.

Saksa mereväe Braunschweig-klassi korvett
Prantsuse auruturbiiniga korvett Dupleix (1856-1887)

KirjeldusRedigeeri

Korvettide tüüpilised ehituslikud ja võimelised iseärasused:

  • veeväljasurve üldjuhul 500–2000, harva kuni 2500 t, kuid kindlasti alla 3000 t,
  • autonoomsus 1–2 nädalat,
  • pikkus 51-100 m,
  • kiirus vähemalt 20 sõlme,
  • tõrjevõime vähemalt kahes dimensioonis kolmest (allvee, pealvee, õhu).

Korvetid on sageli mõeldud kaitseülesannete täitmiseks, rõhuasetusega peamiselt kahes põhilises tõrje-dimendisoonis. Fregattidest eristab neid tavaliselt lisaks väiksematele mõõtmetele ka väiksem autonoomsus. Uuemal ajal on sõjalaevaliikide, sealhulgas korvettide mõõtmed kippunud riikides vaikselt kasvama, kuigi nimetused on jäetud pigem n-ö madalamale tasemele. Seega kipuvad ka mõned uued korvetid pigem "üle kasvama" vanematest kergematest fregattidest. Samuti on uutele korvettidele hakatud paigaldama rakettrelvastust ka maismaal asuvate sihtmärkide ründamiseks.

Korveti komandör on reeglina alama või noorema astme vanemohvitser (Eesti mõistes kaptenmajor).

Korvettide relvastuses on peamiselt lühi- või ka keskmaa õhutõrjeraketid, sonar ja süvaveepommid, universaalsed kahurid ja kuulipildujad. Harvem ka laevavastased raketid. Sageli on korvettidel meremiinide veeskamise võime.

KasutusRedigeeri

Korvette kasutatakse tänapäeval peamiselt:

  • ranniku (akvatooriumi) valveks ja kaitseks,
  • allveetõrjeks,
  • tsiviillaevade saatmiseks,
  • miinilaevade ja abilaevade julgestamiseks,
  • sageli ka piirivalve ülesanneteks (sh piiri kaitseks).

Liigituse iseärasusiRedigeeri

Korvetiks loetakse NATO-s tänapäeval tavaliselt ka allveetõrjelaev (allveelaevahävitaja) ja väike raketilaev, mis on seni jäänud erilisena näiteks Venemaa mereväe relvastusse.

Mõnedes riikides on aga korvette või fregatte liigitatud ka suurteks vahilaevadeks, mis võib olla ka tugevalt relvastatud sõjalaeva n-ö "pehmendav" ametlik kattenimetus.

Näiteks Soome mereväe Hämenmaa klassi miiniveeskajad (ametlik klassifikatsioon) on klassifitseeritavad pigem oma tugevdatud tõrjevõimekuse põhjal pigem korvettideks.

Raketikaatreid (kiirkaatreid) korvettide alla pigem ei liigitata.

Vaata kaRedigeeri