Ava peamenüü
Paremal Venemaa Meridian-klassi luurelaev; vasakul väiksemad 861M-klassi luurelaevad (sarnane, kuid pisut väiksem oli Eesti Veeteede Ametil) 2012. aastal
Saksamaa Oste-klassi luurelaev (abilaev) 2009. aastal

Luurelaev on sõjalaev (abilaev) või riigiasutusele kuuluv laev, mis on ehitatud ja varustatud luureandmete kogumiseks merelt, mereäärselt maismaalt ja nende kohal õhuruumist ning samuti vee alt.

Peamiselt koguvad luurelaevad tänapäeval luureinfot elektroonilise luure ehk signaalluure (SIGINT) meetodil.

TegevusRedigeeri

Luurelaevadega püütakse ja kuulatakse pealt teiste riikide raadiosidet, tsiviilsidet; registreeritakse lennuvahendite ja ujuvvahendite elektroonilisi signatuure ning jälgitakse nende liikumist. Jälgitakse ka ballistiliste rakettide starte ja muud sellist. Selleks on luurelaevadel võimsad radarid, teleskoobid ja tundlikud raadiovastuvõtjad. Enamus aparatuurist on salastatud. Sageli on luurelaevadel ka enesekaitserelvastus.

Luurelaevad võivad olla "maskeeritud" kalapüügilaevadeks või hüdrograafialaevadeks. See võimaldab viibida põhjendatult samal merealal pikemat aega. Reaalselt nad tegelevadki merel vastava tegevusega, kuid täidavad lisaks luurefunktsiooni.

Luurelaevu nimetatakse ka side- või abilaevadeks.

Praktiliselt on tänapäeval kõik luurelaevad ja nende liikumine enamasti siiski teada ja jälgitav.

AjaluguRedigeeri

Esimesed spetsiaalsed luurelaevad ehitati külma sõja algul ja sellest ajast on need kõigi suurriikide relvastuses. Maailma suurim luurelaev oli Nõukogude Liidus ehitatud Ural SSV-33.

Eesti Mereväe käsutuses oli aastatel 1994–2000 kaks Ida-Saksamaal valmistatud Kondor-klassi laeva, mis olid seadistatud luurelaevadeks. Samuti oli Veeteede Ametil 1990. aastail nime EVA-307 all endine vene 860-klassi hüdrograafialaev Zenit, mis oli kunagi ehitatud ühtlasi luurelaevaks ja varustatud vastavate seadmetega. Luure eesmärgil neid teadaolevalt siiski ei kasutatud.