Kondor-klassi miinitraaler

Malta Kondor-klassi laev patrull-laevana P30
Malta Kondor-klassi laev patrull-laevana P30
Teenistuskäik
Tellitud 1963
Ehitaja Peenewerft
Kiil pandud 1967
Teenistuses alates 1969-1970
Teenistuse lõpp 1990-2000
Laeva üldandmed
Klass ja tüüp Kondor, Projekt 89.1
Veeväljasurve 339 t
Pikkus 51,9 m
Laius 7,1 m
Süvis 2,3 m
Kere Teras
Sõsarlaevad 21+2+2
Peamasinad 2 diiselmootorit M-40D koguvõimsusega 2942 kW
Käiturid 2 sõukruvi
Kiirus 20 sõlme
Sõidukaugus 1500 meremiili
Meeskond 18-24
Navigatsioonivahendid Radar TSR 333
Relvastus 1x2-25mm kahur 2M-3; 4 kontaktmiinitaali, 2 akustilist miinitraali; kuni 28 meremiini või 20 süvaveepommi


Kondor-klass (MSR, MSR-kurz, MAW, Projekt 89.1, Projekt 65.1, Projekt 65.2) on külma sõja ajal Ida-Saksamaal rahvamereväele valmistatud rannikumere miinitraalerite ja muude abilaevade seeria. Tuntud ka kui Kondor I klass. Nüüdseks on suurem osa neist laevadest kasutusest eemaldatud.

AjaluguRedigeeri

Kondori projekt töötati välja instituudi Institut für Schiffsbautechnik Wolgast ja Peenewerfti koostööna aastatel 1965–1967. Aastatel 1967–1970 ehitati ühtekokku 21 seda tüüpi miinitraalerit. 1971. aastal otsustati 18 laeva anda üle Ida-Saksa piirivalvevägede 6. rannikubrigaadile, kus nad hakkasid piiri valvama kolme divisjonina. Nende ülesandeks oli tugevdada piirivalve tõhusust ja ühtlasi seista vastu riigist põgenemisele. Sõjaseisukorras pidanuks laevad minema tagasi rahvalaevastiku käsutusse, et VLO vastulöögiks NATO miinitõkkeid kahjutuks teha. Kolm ülejäänud miinitraalerit jäid õppelaevadeks.

1972. aastal ehitati Kondori projekti põhjal kaks luurelaeva – miinitraalimisvarustus ahtritekil asendati sideehitisega ja masti taha paigaldati optiline vaatlusvarustus. Lisaks ehitati kaks arhitektile paigaldatud kraana ja slipiga torpeedoretriiverit, mida sai mastireflektorite abil kasutada ka õppustel sihtmärgina.

1990. aastal arvati laevad hiljuti ühendatud Saksamaal teenistusest välja. Neist kolm müüdi Maltale, viis Tuneesiale, üks kingiti Roheneemesaartele ja kaks luurelaeva kingiti Eestile. Ülejäänud utiliseeriti. Kaks Maltale müüdud laeva on uputatud atraktsiooniks sukeldumisturistidele.

Kondor-klassi laevadRedigeeri

  • Projekt 89.1 miinitraaler/patrull-laev (MSR – Minensuch- und Räumschiff, MSR kurz, alates 1984 MAW – Minenabwehrschiff)
    • Greifswald – 29.05.1969 – 2.04.1990 Saksa rahvalaevastik ja piirivalveväed, alates 1981 katselaev; ümber ehitatud 1991 ja müüdud Guinea-Bissausse nimega Mawia, kus ei olnud kasutuses; saatus teadmata.
    • Bergen – 29.05.1969 – 20.05.1981 Saksa rahvalaevastik ja piirivalveväed; ümber ehitatud.
    • Anklam – 30.05.1969 – 1.12.1976 Saksa rahvalaevastik ja piirivalveväed; 1976–1990 spordi- ja õppelaev Ernst Thälmann; 1990 viidud läbi Taani Inglismaale ümberehituseks ja seal edasi Iisraeli.
    • Ueckemünde – 1.07.1969 – 1990 Saksa rahvalaevastik ja piirivalveväed; 1992 Malta P30.
    • Demmin
    • Malchin
    • Altentreptow
    • Pasewalk
    • Templin
    • Neustrelitz
    • Vitte
    • Zingst
    • Prerow
    • Graal-Müritz
    • Kühlungsborn
    • Ahrenshoop
    • Kirchdorf
    • Boltenhagen
    • Klütz
    • Rerik
    • Bansin
  • FAS Warnemünde valvelaev (Kalapüügi järelevalve)
    • Warnemünde (endine Bergen) – 1981–2000 Saksamaa; alates 2000 Tuneesia patrull-laev Ras Ipirkia.
  • Projekt 65.1 torpeedoretriiver
    • Libben
    • Strelasund
  • Projekt 65.2 luurelaev
    • Komet – 9.03.1972 – 3.10.1990 Saksa rahvalaevastik; 03.1994 – ? Eesti merevägi Vambola (M411), jäeti peagi varuosadeks ja lõigati vanarauaks.
    • Meteor – 3.05.1972 – 03.10.1990 Saksa rahvalaevastik; 03.1994 – 2000 Eesti merevägi, Sulev; lõigatud vanarauaks.

KirjeldusRedigeeri

Kondorite tugevaks küljeks oli hea merekindlus ja üldiselt õnnestunud konstruktsioon. Negatiivseks loeti nõrka õhukaitsevõimet ja askeetlikke elutingimusi pardal. Kokkuhoidlikud tingimused tulenesid kontseptsiooni väljatöötamisel tehtud prognoosist, et osa laevu suures sõjas traalimise ajal vältimatult uputatakse. Kahuri 2M-3 lahingkomplektis oli 2040 lasku. Laeval oli ka oma-võõra identifitseerimissüsteem ja vööris miinide avastamise sonarisüsteem KLA 58.

Probleemiks osutus, et moodsad miiniotsimis- ja traalimisseadmed ei tahtnud laevale ära mahtuda ja seetõttu hakati varsti valmistama juba pikendatud uut modifikatsiooni Kondor II.

VälislingidRedigeeri