Ro-ro-laev

Ro-ro-laev (inglise roll-on/roll-off) ehk veeremilaev on ratastel veereva lasti vedamiseks ehitatud laev, mille autotekile saaksid sõidukid sõita rambi kaudu. Veeremilaev on suhteliselt uus laevatüüp, need võeti laiemalt kasutusele 1970. aastatel.

Grande Nigeria ahtriramp

Ülevaade

Laeva laadimine toimub vööri- ja ahtrirambi või ainult ahtrirambi kaudu. Veeremilaev kui sõidukite ja veoühikute vedamiseks ehitatud laev on konstrueeritud nii, et sõidukid saaksid rambi kaudu laeva tekkidele ja kaile sõita. Osadel alustel on ka külgramp, mis võetakse kasutusele kaidel, kus puudub ahtri- või vöörirambi kasutamise võimalus.

Veeremlast (ingl.k. rolling cargo) on sõidukid ja veokid, s.t sõiduautod, kaubikud, veoautod, bussid, iseliikuvad ehitusmasinad, põllumajandus- ja tee-ehitusmasinad jms.sõiduautod, kaubikud, veoautod, bussid, iseliikuvad ehitusmasinad, põllumajandus- ja tee-ehitusmasinad jms. sõiduautod, kaubikud, veoautod, bussid, iseliikuvad ehitusmasinad, põllumajandus- ja tee-ehitusmasinad jms. Mõnel veeremilaeval on alumisel autotekil rööpad, et vedada vaguneid.

Veeremilaevadega veetakse veokeid haagiste ja poolhaagistega, eraldi poolhaagiseid ning eri kaupu rulltreileritel ja kassettalustel. Juhita veoühikuid veavad laeva või laevast välja terminalitraktorid.

Veeremilaevade kasutamine on üldlevinud ka militaartehnika (militaarse otstarbega transpordivahendid ja toetus- ning lahingumasinad) kiireks kohaletoimetamiseks eri paikadesse roteeruvate väeüksuste väljavahetamiseks koos tehnikaga ning militaartehnika kiireks toimetamiseks kriisipiirkondadesse. Nii veetakse ro-ro-laevadega soomustransportööre, tanke, veoautosid, maastureid, suurtükke jms militaartehnikat.

Veeremilaevadel on lastimiseks ja lossimiseks üks või mitu rampi, mis toetuvad sadamas kaldarambile. Ahtriramp (ingl.k. axial stern ramp) paikneb laeva ahtris ning tõstetakse meresõiduks üles. Vöörirambiga laevadel on vööris visiir või külgedele avanevad vööriväravad, mille taga paikneb veetihe vööriramp. Kui veeremilaeval on mitu autotekki, liiguvad sõidukid ja veokid laevas mööda siserampe või lifti(de)ga.

 Aluste kandevõime on vahemikus 1000–40 000 dwt, pikkus jääb vahemikku 120–240 m ja kiirus 16–22 sõlme. Ro-ro laevade süvis on tavapäraselt 7–11 m, mis lubab neil siseneda ka madalaveelistesse sadamatesse. Suurematel alustel on tekkidel kokku kuni 6 000 rajameetrit veoautode, poolhaagiste ja autorongide tarvis. ro-ro-laevadele võivad peale sõita ka rongivagunid, nii ületasid vagunid merd näiteks ro-ro-laeval Sea Wind Tallinki liinil Stockholm-Turu. Leidub ro-ro-laevu, millel on kaubalift vagunite tõstmiseks ühelt tekilt teisele, samuti elektrivedurid ja pöörangud vagunite ümberpaigutamiseks ühe teki piires. Leidub selliseidki ro-ro-laevu, millele saab vaguneid kohe kahele tekile sõidutada, aga selleks peab sadamasild olema kahekorruselise rööbasteega. Niisugused raudteeterminalid on näiteks Klaipedas ja Sassnitzis.

Üks ro-ro-laeva eritüüpe on auto(veo)laev (inglise car carrier, vehicle carrier), mis on ehitatud tühjade sõidukite ja veokite veoks. Näiteks veetakse nendega uusi autosid autotehastest sinna, kus asuvad nende autodtarbijad. Autolaevadesse laaditakse autod tihedalt üksteise kõrvale, nii võib üks autolaev mahutada tuhandeid autosid. Eri autotekkide laadimiseks kasutatakse laeva siserampe.

Eesti sadamaist käivad autolaevad Paldiski Lõuna- ja Põhjasadamas ning ka Sillamäe sadamas. Üks esimesi ookeani veeremilaevu Eesti sadamais oli Wallenius Wilhelmseni Toronto, mis tõi märtsis 2007 Paldiski Põhjasadamasse 2200 Jaapani autot.

Vaata ka

• Con-ro laev
• Ro-pax-laev

Välislingid

 Ro-ro-laev – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis