Kalarand

rand Tallinnas

Kalarand on piirkond Tallinna lahe lõunaosas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis, umbes Linnahalli ja Lennusadama vahel.

Kalarand 19. aprillil 2019

Kalarand on sajandeid olnud Tallinna kalanduse keskus, kuid 21. sajandil on piirkonnast kujunenud populaarne elamu- ning vaba aja veetmise piirkond.

2015. aastal avati piirkonda läbiv Kalaranna tänav.

Piirkond

muuda

Koos rannajoone muutumise ja kalanduse osatähtsuse suurenemisega laienes ka Kalarannaks kutsutud piirkond.

Algselt nimetati Kalarannaks vaid Suur-Patarei tänava äärset kanti, hiljem kandis seda nime kogu Suur-Patarei tänava ja mere vaheline piirkond.[1] Alates 1920. aastatest piirasid Kalaranda tõkked mõlemalt poolt: idast 1920. aastate keskel valminud Kalasadam ja läänest Kalaranna fordis asunud Keskvangimaja.

Aastakümneid veeti Kalaranna piirkonda Tallinna Elektrijaamas kasutatud põlevkivi tuhka, mis on oluliselt muutnud siinset algset rannajoont.[2]

Ajalugu

muuda

Esimesed teated Kalaranna kaluritest pärinevad 1352. aastast, kuid pole kahtlust, et kalurid elasid Kalamajas juba varem.[3] 15. sajandi allikates on kalurid enamasti eesti ja soome nimedega, kuid 1527. aasta nimekirjas kohtab eesti nimede kõrval ka palju rootsi nimesid.[3]

 
Kalarand 20. sajandi alguses. Foto: August Sakaria (Sakarias). Allikas: TLA 1465-1-8714
 
Kalarand ja Tallinna sadama kaart, 1914

Esimesed kaitserajatised ehitati Kalaranda juba Rootsi aja lõpul.[4] Pärast Eestimaa provintsi minekut Põhjasõjas Venemaa kontrolli alla, hakati rajama Tallinna sõjasadamat. 1711.–1721. aastal rajati üks kahest suurest maismaafortist (Läänefort) Kalaranda.[5] Lisaks rajati Kalaranna lähistele merre Topeltpatarei. Vahetult enne Krimmi sõda ehitati mõlemad ümber.[6] Pärast Krimmi sõda kaotas Kalaranna fort aktiivkaitse otstarbe.[4]

Pärast plekktooside kasutuselevõttu 1844. aastal konservide valmistamisel kujunes Kalarannast tähtis Eesti kalatööstuse keskus.[2] Uuenduse tõttu kasvas juba 1885. aastal konservi Tallinna kilu eksportmaht 200 000 kilogrammilt 580 000ni. kalarannas, Suur-Patarei tänaval tegutses Vassili Demini kalatööstus, Vassili Demini toodetud karpidel nimetati kilusid Reveli kiludeks. Demini tehase toodetud kilud said Moskvas 1898. aastal hõbemedali ja sellele järgnesid medalid Baden-Badenis, Lübeckis, Berliinis jm. Vassili Deminist sai ka Venemaa keisri õukonna ametlik varustaja. 1898. aastal rajati Kalaranda, Suur-Patarei 12 J.M. Leesmanni kalatööstus.[2] 19. sajandi lõpul muutusid hästimüüdavaks kaubaks Tallinna kilud, mida siinsed kalatööstused ka valmistasid. Tuntud oli ka Kalarannas tegutsenud Pavel Malahhovi asutatud[7] ja Feodori päritud Malahhovi kalatööstus ning hiljem lisandusid mitmed teised: Rudolf Andersoni, Eva Behri ja J.M. Leesmanni kalatööstused, mis kõik olid tunnustatud Venemaa toiduainetevõistlustel. 1925. aastal valmis Kalaranna servas Kalasadam.[8]

1920.–1930. aastail pidasid eraettevõtjad soojal aastaajal mootorpaatide ja väikeste reisilaevadega ühendust Kalaranna ja Pirita ning lühemat aega ka Merivälja vahel.[9]

1930ndail asusid Kalaranna ja Sadama piirkonnas: Võrgu tänav 14 J. Baumanni, Võrgu tänav 3 R. Geige, Võrgu tänav 5 F. Kirsipuu ja F. Lindholmi, Võrgu tänav 4-12 Nagel, Knabe ja Ko, Võrgu tänav 10 T. Variku, Võrgu tänav 19 G. Scuberti, Võrgu tänav 27 Joosep Leesmanni, Suur-Patarei tänav 2, Feodor Malahhovi, Suur-Patarei tänav 11 V. Holmi konservitööstused[10].

1945. aastal rajati piirkonda Tallinna Kalakombinaat ja 1947. aastal artell Rool, millest hiljem kasvas välja Kolhoosidevaheline Laevatehas (hilisem ettevõte Kalaranna).[2]

1990. aastatel lõppes Kalarannas kalandusega seotud tegevus, võeti üles piirkonda läbinud raudtee ning selle muldkehale rajati Kultuurikilomeeter (2011–2014).

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Jaan Tamm, toim (2004). Tallinna entsüklopeedia. Kd 1. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 176-177. ISBN 9985-70-168-2.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Jaan Tamm, toim (2004). Tallinna entsüklopeedia. Kd 1. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 177. ISBN 9985-70-168-2.
  3. 3,0 3,1 Jaan Tamm, toim (2004). Tallinna entsüklopeedia. Kd 1. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 176. ISBN 9985-70-168-2.
  4. 4,0 4,1 Tiina Kala, toim (2019). Tallinna ajalugu. Kd 3. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv. Lk 119. ISBN 978-9949-7352-3-5.
  5. Tiina Kala, toim (2019). Tallinna ajalugu. Kd 3. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv. Lk 114-115. ISBN 978-9949-7352-3-5.
  6. Tiina Kala, toim (2019). Tallinna ajalugu. Kd 3. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv. Lk 115. ISBN 978-9949-7352-3-5.
  7. Йосеф Кац, ВКУС РЕВЕЛЬСКОЙ КИЛЬКИ, Таллин: Переулки Городских Легенд../«Молодёжь Эстонии» (vaadatud 21.12.2020)
  8. Robert Nerman. Kalamaja ajalugu. Tallinn, 1996. ISBN 9985601734
  9. Tiina Kala, toim (2019). Tallinna ajalugu. Kd 4. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv. Lk 168. ISBN 978-9949-7352-4-2.
  10. 1928/1929 Handels-Adressbuch Lett- und Estlands, lk 134

Välislingid

muuda