Sadama
Sadama on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Kalamaja, Vanalinna, Südalinna, Kompassi, Raua ja Kadrioru asumiga. Sadama asumi pindala on 1,39 km2.[1]
Sadama | |
---|---|
Pindala: 1,39[1] km² | |
Elanikke: 3464 (01.01.2017)[1] | |
Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 46′ E | |
Sadama asumi tänavad
muudaSadama asumisse kuuluvad Admiraliteedi väljak, Aedvilja tänav, Ahtri tänav, Filmi tänav, Halsi tänav, Hobujaama tänav, Jõe tänav, Kai tänav, Karu tänav, Kuunari tänav, Laeva tänav, Laeva väljak, Logi tänav, Lootsi tänav, Madalmaa tänav, Mere puiestee, Nafta tänav, Narva maantee, Paadi tänav, Parda tänav, Petrooleumi tänav, Poldri tänav, Poordi tänav, Reidi tee, Roseni tänav, Rotermanni tänav, Rumbi tänav, Sadama tänav, Tuukri põik, Tuukri tänav, Uus-Sadama tänav, Viru väljak, Vööri tänav.
Elanikkond
muudaAasta | Arvestuslik rahvaarv[2][3][1] |
---|---|
2017 | 3464 |
2016 | 3224 |
2015 | 3167 |
2014 | 2951 |
2013 | 2832 |
2012 | 2754 |
2011 | 2603 |
Sadama asumi rahvaarv on aastatel 2011–2017 järjest tõusnud. 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased moodustasid 3–9%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 50–79% vahele.[4]
Olulisemad objektid
muudaSadama asumi põhilised ettevõtted ja rajatised on seotud sadamataristuga: ASi Tallinna Sadam Vanasadam ja ajaloolises Admiraliteedi basseinis asuv Vanasadama Jahisadam ning endise Tallinna Sadamatehaste säilinud hoone (Merekeskus, lammutatud 2016. aastal).
Sadama asumi territooriumile jääb mitu äri- ja kaubanduskeskust: Foorum Ärikeskus, Pro Kapitali ärikeskus, Postimaja Kaubanduskeskus, Rotermanni Kaubamaja ja Nautica keskus. Asumis on lisaks veel Sadama turg.
Sadama asumis asub Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik.
Haridus ja kultuur
muudaSadama asumis tegutses aastatel 1937–1940 Tallinna Juudi Kool, mis tegutseb taas alates 1990. aastast.[5] Sadama asumi aladel asub Tallinna Ülikooli linnak.
Sadamas asuvad Eesti Arhitektuurimuuseum, TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, Tantsupeomuuseum ja Coca-Cola Plaza (kino). Tallinna sünagoogi juures asub Eesti Juudi Muuseum.
Galerii
muuda-
Sadama asum, Rotermanni soolaladu
-
Endine D-terminal 2010. aastal
-
Kultuurimälestis nr. 8162. Laohoone fassaad Lootsi tänav 8 (end. kinnistu[6] 304D hoone A/B), 19. sajandi lõpp
-
Vaade Tallinna Linnahallile merelt
-
Tallinna elektrijaama katlamaja ja korsten
Ajalugu
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Sadama asumi ajaloolised kujutised |
Sadama asumi alad on osaliselt tekkinud mere taganemise tulemusel alles pärast 15. sajandit. Kuni 15. sajandini oli sadama piirkonna lääneosas, mis piirnes Tallinna vanalinnaga, Tallinna lahe kallas, mis ulatus kuni tänapäevase Narva maantee ja Viru väljakuni. Ajalooline Tallinna sadam asus, keskaegsete gravüüride järgi, millel on näidatud laevu, peaaegu Suure Rannavärava ees. Ala Tallinna linnamüürist ida pool oli soostunud ning liikumiseks kasutati tänapäeva Vana-Viru tänav sihis olnud teed, kuhu pääses läbi vallivärava.[viide?]
Tallinn oli 14.–15. sajandi vahetusel üks olulisemaid Läänemere sadamaid, sest läbi Tallinna kulges transiitkaubandus Novgorodi ja muudesse idapoolsetesse linnadesse. Merekaubandus tõi linnale palju tulu ning 15. sajandi alguse ehitusbuum tugines just sellest saadud tuludele.[5]
1647. aastal toimus Tallinna sadama rekonstrueerimine. Sadama lähedale oli tekkinud 17. sajandi algul Härmapõllu agul, mille tuumik paiknes arvatavasti Härjapea oja lähistel (praeguse Jõe tänava piirkond). Hobujaama tänava kandis eksisteeris veel 18. sajandil Härmapõllu kõrvaltänav.[5]
Tallinna lahe ääres asutati Admiraliteedi töökojad Venemaa keisri Peeter I korraldusel 1714. aastal, need paiknesid praeguse Vanasadama naabruses, nende järgi on nime saanud ka Vanasadama Admiraliteedi bassein. Admiraliteedi ülesanne oli remontida ja varustada Tallinnas baseeruvaid Venemaa keisririigi sõjalaevastiku laevu ning tehasel oli selleks vajalike hoonete kompleks, sh töökojad, tellingud, laod, sepikojad, haldushooned ja arsenal. Admiraliteedile kuulusid ka Tallinna köiemanufaktuur, ehitusettevõtted, telliselööv ja saeveski. 1722. aastaks olid Admiraliteedi töökojad kujunenud Tallinna esimeseks suureks tööstusettevõtteks, kus töötas ligi 250 töölist ja valmis enamik keiserliku Venemaa sõjalaevadest. Admiraliteedi kanali kaldale ehitati kasarmud ja Admiraliteedi hooned. Tekkis omaette venekeelne Matrosskaja sloboda nimeline asum, mis võttis endal alla kogu nüüdse Mere puiestee, Ahtri, Sadama ja Lootsi tänava piirkonna[7]. 1732. aastaks olid peamised admiraliteedi töökojad valmis ehitatud.[viide?]
1752. aastal rajati Sadama asumi aladele Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik.[5]
Pärast Venemaa lüüasaamist Krimmi sõjas (1854–1855) otsustati eemaldada Tallinn kindluste nimekirjast. Sellega seoses hakati linna kindlustusi järk-järgult likvideerima. Tallinna sadamatehased nimetati 1886. aastal ümber riiklikuks laevaremondi- ja metallitehaseks.[5]
Rotermanni kvartali piirkonnas algas suurem ehitustegevus 19. sajandi algul. Seal alustas endine käsitööline Christian Abraham Rotermann alustas oma tööstuste laiendamist ning tema poeg jätkas seda tööd. Christian Barthold Rotermann laiendas raua- ja puidutööstust, ehitas aurusae hoone (1879), rajas makaronivabriku (1887) ning uue kaubahoone ja viljaveski (1888).[5]
1876. aastal sai valmis uusromaani stiilis Tallinna Piiritusevabrik (Mere pst 6-8), mille juhatajaks sai Alexander Rosen. Rosen oli Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangude piiritusevabrikuid ühendava ühingu esimees. 1895. aastal arenes ettevõte ülevenemaaliseks ühinguks. 2005. aastal anti Rotermanni kvartali ühele uuele tänavale Roseni nimi.[5]
Endise Uus-Hollandi tänava piirkonnas asuvad 1870. aastatest kuni Esimese maailmasõjani mitmes järgus ehitatud laohooned (Kochi aidad), mis kuulusid parun Girard de Soucantonile ja suurkaupmees Kochile.[8]
Mere puiestee rajamine toimus alles 19. sajandi teisel poolel, 1866. aastal andis Tallinna linn sellest vanalinna pool asuva ala rendile Kanuti gildile, kes pidi rajama sinna avaliku suveaia, Kanuti aia.[viide?]
Balti raudtee Balti jaamast jätkusid raudteeliinid mööda tänapäevast Ahtri tänavat Tallinna sadamasse ja sadama piirkonda, kus olid haruteed: Elevaatori rajoonis: Clayhillsi harutee, Elevaatori (Baikovi) silla teedele, ETK harutee, Judeikini harutee, Kochi harutee, Külmutusmaja harutee, Maieri harutee, Maieri kanali harutee, Minkovi harutee, Nobeli harutee, Rosen ja Kо harutee, Rotermanni uus ja vana harutee. Tegutsesid ka Oit ja Mäe harutee, Kljas ja Josselsoni harutee, Tapamaja harutee[9].
Tallinna sadam kandis kuni 1940. aastani nii Kaubasadama kui ka Vanasadama nime. Hiljem kutsuti sadamat Merekaubasadamaks ja Kesklinna sadamaks, alates 1998. aastast kannab sadam aga jällegi Vanasadama nime. Kaks Tallinna olulisemat kaubasadamat - Vanasadam ja Paljassaare sadam said osaks 1992. aastal moodustatud riigiaktsiaseltsist Tallinna Sadam.[5]
Galerii
muuda-
Narva mnt ja Uus-Sadama tänava nurk
-
Sadam, kraana tõstab vedurit nr Э-5491
-
Tallinna sadam. Vaade sadama laole ja merel olevatele laevadele
-
Reval. Hafen und Zollamt M. Lewinthal postkaart
-
Sadama tänav 1938
-
Narva mnt 21 (1939)
-
Narva mnt ja Petroleumi tn nurk (1939)
-
Narva mnt 15 (1937)
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sadama |
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
- ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
- ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
- ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
{{raamatuviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Tallinn-Haapsalu KA: Tallinn Linn, Kinnistute register, Rahvusarhiiv
- ↑ Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Tallinna merevärava lugu muinasajast tänaseni, reisijuht.delfi.ee, 09.07.2016
- ↑ Kochi aidad ajalugu. Koduleht. Kasutatud 03.08.2017
- ↑ Tariifinõukogu otsus 26. novembrist 1937 raudtee kaubaveotariifi nr. 146 muutmise ja täiendamise kohta., Riigi Teataja, nr. 10, 28 jaanuar 1938