Sadama

Sadama
	Pindala: 1,39 km²
	Elanikke: 3464 (01.01.2017)
	Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 46′ E

Sadama on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Kalamaja, Vanalinna, Südalinna, Kompassi, Raua ja Kadrioru asumiga. Sadama asumi pindala on 1,39 km².^[1]

Sadama asumi tänavad

Sadama asumisse kuuluvad Admiraliteedi väljak, Aedvilja tänav, Ahtri tänav, Filmi tänav, Halsi tänav, Hobujaama tänav, Jõe tänav, Kai tänav, Karu tänav, Kuunari tänav, Laeva tänav, Laeva väljak, Logi tänav, Lootsi tänav, Madalmaa tänav, Mere puiestee, Nafta tänav, Narva maantee, Paadi tänav, Parda tänav, Petrooleumi tänav, Poldri tänav, Poordi tänav, Reidi tee, Roseni tänav, Rotermanni tänav, Rumbi tänav, Sadama tänav, Tuukri põik, Tuukri tänav, Uus-Sadama tänav, Viru väljak, Vööri tänav.

Õhuvaade Sadama asumile

Elanikkond

Aasta	Arvestuslik rahvaarv^[2]^[3]^[1]
2017	3464
2016	3224
2015	3167
2014	2951
2013	2832
2012	2754
2011	2603

Sadama asumi rahvaarv on aastatel 2011–2017 järjest tõusnud. 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased moodustasid 3–9%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 50–79% vahele.^[4]

Vaade Vanasadamale Sadama asumis 2011. aastal

Olulisemad objektid

Sadama asumi põhilised ettevõtted ja rajatised on seotud sadamataristuga: ASi Tallinna Sadam Vanasadam ja ajaloolises Admiraliteedi basseinis asuv Vanasadama Jahisadam ning endise Tallinna Sadamatehaste säilinud hoone (Merekeskus, lammutatud 2016. aastal).

Sadama asumi territooriumile jääb mitu äri- ja kaubanduskeskust: Foorum Ärikeskus, Pro Kapitali ärikeskus, Postimaja Kaubanduskeskus, Rotermanni Kaubamaja ja Nautica keskus. Asumis on lisaks veel Sadama turg.

Sadama asumis asub Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik.

Haridus ja kultuur

Sadama asumis tegutses aastatel 1937–1940 Tallinna Juudi Kool, mis tegutseb taas alates 1990. aastast.^[5] Sadama asumi aladel asub Tallinna Ülikooli linnak.

Sadamas asuvad Eesti Arhitektuurimuuseum, TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, Tantsupeomuuseum ja Coca-Cola Plaza (kino). Tallinna sünagoogi juures asub Eesti Juudi Muuseum.

Galerii

Sadama asum, Rotermanni soolaladu
Endine D-terminal 2010. aastal
Kultuurimälestis nr. 8162. Laohoone fassaad Lootsi tänav 8 (end. kinnistu^[6] 304D hoone A/B), 19. sajandi lõpp
Vaade Tallinna Linnahallile merelt
Tallinna elektrijaama katlamaja ja korsten

Ajalugu

Sadama asumi alad on osaliselt tekkinud mere taganemise tulemusel alles pärast 15. sajandit. Kuni 15. sajandini oli sadama piirkonna lääneosas, mis piirnes Tallinna vanalinnaga, Tallinna lahe kallas, mis ulatus kuni tänapäevase Narva maantee ja Viru väljakuni. Ajalooline Tallinna sadam asus, keskaegsete gravüüride järgi, millel on näidatud laevu, peaaegu Suure Rannavärava ees. Ala Tallinna linnamüürist ida pool oli soostunud ning liikumiseks kasutati tänapäeva Vana-Viru tänav sihis olnud teed, kuhu pääses läbi vallivärava.^[viide?]

Vaade Tallinnale põhjasuunalt, 17. sajand. Adam Olearius

Tallinn oli 14.–15. sajandi vahetusel üks olulisemaid Läänemere sadamaid, sest läbi Tallinna kulges transiitkaubandus Novgorodi ja muudesse idapoolsetesse linnadesse. Merekaubandus tõi linnale palju tulu ning 15. sajandi alguse ehitusbuum tugines just sellest saadud tuludele.^[5]

1647. aastal toimus Tallinna sadama rekonstrueerimine. Sadama lähedale oli tekkinud 17. sajandi algul Härmapõllu agul, mille tuumik paiknes arvatavasti Härjapea oja lähistel (praeguse Jõe tänava piirkond). Hobujaama tänava kandis eksisteeris veel 18. sajandil Härmapõllu kõrvaltänav.^[5]

Tallinna lahe ääres asutati Admiraliteedi töökojad Venemaa keisri Peeter I korraldusel 1714. aastal, need paiknesid praeguse Vanasadama naabruses, nende järgi on nime saanud ka Vanasadama Admiraliteedi bassein. Admiraliteedi ülesanne oli remontida ja varustada Tallinnas baseeruvaid Venemaa keisririigi sõjalaevastiku laevu ning tehasel oli selleks vajalike hoonete kompleks, sh töökojad, tellingud, laod, sepikojad, haldushooned ja arsenal. Admiraliteedile kuulusid ka Tallinna köiemanufaktuur, ehitusettevõtted, telliselööv ja saeveski. 1722. aastaks olid Admiraliteedi töökojad kujunenud Tallinna esimeseks suureks tööstusettevõtteks, kus töötas ligi 250 töölist ja valmis enamik keiserliku Venemaa sõjalaevadest. Admiraliteedi kanali kaldale ehitati kasarmud ja Admiraliteedi hooned. Tekkis omaette venekeelne Matrosskaja sloboda nimeline asum, mis võttis endal alla kogu nüüdse Mere puiestee, Ahtri, Sadama ja Lootsi tänava piirkonna^[7]. 1732. aastaks olid peamised admiraliteedi töökojad valmis ehitatud.^[viide?]

1752. aastal rajati Sadama asumi aladele Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik.^[5]

Sadama piirkond, 1879. aasta kaardil

Sadama piirkond ja Tallinna sadama kaart, 1914

Pärast Venemaa lüüasaamist Krimmi sõjas (1854–1855) otsustati eemaldada Tallinn kindluste nimekirjast. Sellega seoses hakati linna kindlustusi järk-järgult likvideerima. Tallinna sadamatehased nimetati 1886. aastal ümber riiklikuks laevaremondi- ja metallitehaseks.^[5]

Rotermanni kvartali piirkonnas algas suurem ehitustegevus 19. sajandi algul. Seal alustas endine käsitööline Christian Abraham Rotermann alustas oma tööstuste laiendamist ning tema poeg jätkas seda tööd. Christian Barthold Rotermann laiendas raua- ja puidutööstust, ehitas aurusae hoone (1879), rajas makaronivabriku (1887) ning uue kaubahoone ja viljaveski (1888).^[5]

1876. aastal sai valmis uusromaani stiilis Tallinna Piiritusevabrik (Mere pst 6-8), mille juhatajaks sai Alexander Rosen. Rosen oli Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangude piiritusevabrikuid ühendava ühingu esimees. 1895. aastal arenes ettevõte ülevenemaaliseks ühinguks. 2005. aastal anti Rotermanni kvartali ühele uuele tänavale Roseni nimi.^[5]

Vana sadam

Tallinna sadam, 20. sajandi I pool

Endise Uus-Hollandi tänava piirkonnas asuvad 1870. aastatest kuni Esimese maailmasõjani mitmes järgus ehitatud laohooned (Kochi aidad), mis kuulusid parun Girard de Soucantonile ja suurkaupmees Kochile.^[8]

Mere puiestee rajamine toimus alles 19. sajandi teisel poolel, 1866. aastal andis Tallinna linn sellest vanalinna pool asuva ala rendile Kanuti gildile, kes pidi rajama sinna avaliku suveaia, Kanuti aia.^[viide?]

Balti raudtee Balti jaamast jätkusid raudteeliinid mööda tänapäevast Ahtri tänavat Tallinna sadamasse ja sadama piirkonda, kus olid haruteed: Elevaatori rajoonis: Clayhillsi harutee, Elevaatori (Baikovi) silla teedele, ETK harutee, Judeikini harutee, Kochi harutee, Külmutusmaja harutee, Maieri harutee, Maieri kanali harutee, Minkovi harutee, Nobeli harutee, Rosen ja Kо harutee, Rotermanni uus ja vana harutee. Tegutsesid ka Oit ja Mäe harutee, Kljas ja Josselsoni harutee, Tapamaja harutee^[9].

Tallinna sadam 1930/1940

Tallinna sadam kandis kuni 1940. aastani nii Kaubasadama kui ka Vanasadama nime. Hiljem kutsuti sadamat Merekaubasadamaks ja Kesklinna sadamaks, alates 1998. aastast kannab sadam aga jällegi Vanasadama nime. Kaks Tallinna olulisemat kaubasadamat - Vanasadam ja Paljassaare sadam said osaks 1992. aastal moodustatud riigiaktsiaseltsist Tallinna Sadam.^[5]