Ava peamenüü

Juhtkond ja organisatsioonRedigeeri

Admiraliteeti juhtis 1. Merelord ehk sõjamerelaevastiku minister ning Admiraliteedi nõukogu, kuhu kuulusid:

  • 1. lord (First Lord),
  • Esimene merelord (First Sea Lord), kes oli ka sõjaaevastiku staabi ülem;
  • Teine merelord (Second Sea Lord), kes tegeles laevastiku mehitamise ning isikkoosseisuga;
  • Kolmas merelord (Third Sea Lord, Controller of the Navy), kes teostas järelevalvet laevastiku laevade ehitamise ja parandamise ning laevastiku dokkide ja laevaehituskaide üle;
  • Neljas merelord (Fourth Sea Lord), kes tegeles varustuse ja laevastiku hospitalidega;
  • Viies merelord (Fifth Sea Lord), kes tegeles laevastiku relvastusküsimustega.

Sõjalaevastiku igapäevategevust juhtis Esimene merelord, kasutades selleks oma

  • asetäitjat (Vice-Chief of the Naval Staff), kes vastutas luureinformatsiooni, planeerimise, sidepidamise, hüdrograafialaaste ja navigatsioonialaste küsimuste eest ja
  • kolme abi (Assistant Chiefs of the Naval Staff (ACNS)), kes vastutasid kodumaiste-, välis- ja kaubandusküsimuste eest.

Admiraliteet Esimeses maailmasõjasRedigeeri

Admiraliteet Teises maailmasõjasRedigeeri

Sõjalaevastiku tegevust Teises maailmasõjas juhtis Esimene merelord, kelleks aastail 1939–1943 oli Sir Dudley Pound,1939–1943 ja 1943–1946 Andrew Cunningham, 1. Cunningham of Hyndhopei Vikont.

Kuna aga Suurbritannia oli globaalne impeerium, olid erinevates maailmajagudes ka piirkondlikud juhtimiskeskused:

Need sõjaeelsed tugijaamad reorganiseeriti 1939. aastal sõjalaevastikeks:

Lisaks välistugijaamadele oli moodustatud ka Suurbritannia saare kaitseks kaitsepiirkonnad:

Võitlus Atlandi pärastRedigeeri

II maailmasõja alguses kasutas Saksamaa Suurbritannia alistamiseks mereblokaadi ning allveesõda. Selles üritasid Karl Dönitzi juhitava Saksamaa laevastiku allveelaevad hävitada Vahemeres ning Atlandi ookeanil Suurbritanniasse Ameerikast ning kolooniatest eluliselt tähtsat varustust (toit, kütus ja sõjavarustus) toimetavaid konvoisid.

Admiraliteedi erinevad allosakonnad – Admiraliteedi Luureosakonna NID 8 ja Allveelaevade jälgimise kabineti (Submarine Tracking Room) – ülesanne oli jälgiga Saksamaa allveelaevade liikumist ning koostöös Admiraliteedi Kaubandusosakonna ja Laevastiku kontrollteenistusega (Naval Control Service) kavandada laevakonvoidele võimalikult turvalisi Atlandi ookeani ületamise laevateid, et vältida allveelaevade rünnaku ohvriks sattumist.

Teenistuse eripärad Suurbritannia laevastikus II maailmasõja ajalRedigeeri

Sõjaaegne sõjalaevastiku personal moodustus kolmest erinevast teenistujagrupist:

1) Kuningliku laevastiku kaadrisõjaväelased;

2) Kuningliku laevastiku reservi (the Royal Naval Reserve (RNR)) sõjaväelased. Varem laevastikus või kaubalaevastikus (Merchant Navy) teeninud mereväeohvitserid suunati teenistusse sõjalaevastiku abilaevadele – traaleritele või miinilaevadele. Teine kategooria oli erruläinud mereväeohvitserid, keda kasutati kaubakonvoide kommodooridena.

3) Kuningliku laevastiku vabatahtlik reserv (Royal Naval Volunteer Reserve (RNVR)), kelle hulka kuulusid ohvitserid, keda eristati nende vormiriietuse käisel asuvad kaks rõngast. RNVR ohvitserid olid valitud nende isikute hulgast, kes olid sõja alguses ennast vabatahtlikult pakkunud laevastikuteenistusse ning olid värvatud sõja ajaks teenistusse. Üldisest moodustasid vabatahtliku reservi liikmed Briti sõjalaevastikust 3/4 ning nendega komplekteeriti konvoide saatelaevastiku (korvettide, fregattide ja hävitajate meeskonnad).

Admiraliteedi juhidRedigeeri

Suurbritannia Admiraliteedi esimene lord, 1900–1964Redigeeri

Nimi Ametiaja algus Ametiaja lõpp
William Palmer, 2. Selborne Earl 1900 1905
Frederick Campbell, 3. Cawdori Earl 1905 1905
Lord Edward Marjoribanks, 2. Tweedmouthi parun 1905 1908
Reginald McKenna 1908 1911
Winston Churchill 1911 1915
Arthur Balfour 1915 1916
Sir Edward Carson, Carsoni parun 1916 1917
Sir Eric Geddes 1917 1919
Walter Long, 1. Longi Vikont 1919 1921
Lord Arthur Lee, 1. Lee Farehami Vikont 1921 1922
Leo Amery 1922 1924
Frederic Thesiger, 1. Chelmsfordi Vikont 1924 1924
William Bridgeman, 1. Bridgemani Vikont 1924 1929
Albert Victor Alexander, 1. Hillsboroughi Earl 1929 1931
Sir Austen Chamberlain 1931 1931
Sir Bolton Eyres-Monsell, 1. Monselli Vikont 1931 1936
Sir Samuel Hoare, Bt 1936 1937
Duff Cooper 1937 1938
James Stanhope, 7.Stanhope Earl 1938 1939
Winston Churchill 1939 1940
Albert Victor Alexander, 1. Hillsboroughi Earl 1940 1945
Brendan Bracken, 1. Brackeni Vikont 1945 1945
Albert Victor Alexander, 1. Hillsboroughi Earl 1945 1946
George Hall, 1. Halli Vikont 1946 1951
Lord Frank Pakenham, 7. Longfordi Earl 1951 1951
James Thomas, 1. Cilcennini Vikont 1951 1956
parun Quintin Hogg, Hailsham of St Marylebone Vikont 1956 1957
George Douglas-Hamilton, 10. Selkirki Earl 1957 1959
Lord Peter Carington, 6. Carringtoni Lord 1959 1963
George Jellicoe, 2. Jellicoe Earl 1963 1964

Admiraliteedi esimene merelord (First Sea Lord), 1904–1964Redigeeri

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri