Välisluureamet

See artikkel räägib Eesti luureametist; üldmõiste kohta vaata luureagentuur

---

Välisluureamet (VLA) on Eesti Vabariigi välisluureteenistus, mis tegeleb riiklikult olulise teabe kogumise, eritlemise ja edastamisega presidendile, peaministrile, kaitseväe juhatajale, sise-, välis- ja kaitseministrile. Ametkond kuulub Kaitseministeeriumi koosseisu.

Välisluureamet

Välisluureameti logo
Lühend	VLA
Asutatud	1. märts 2001
Eesmärk	teabe kogumine, analüüs ja riigi juhtkonnale otsuste tegemiseks vajalike andmete edastamine
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Rahumäe tee 4b, 11316 Tallinn
Juhtkond	peadirektor Kaupo Rosin
Emaorganisatsioon	Kaitseministeerium
Veebileht	valisluureamet.ee

Alates 1. jaanuarist 2017 täidab Välisluureamet riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesandeid.

1. juulil 2017 jõustunud julgeolekuasutuste seaduse muudatuse kohaselt nimetati senine Teabeamet ümber Välisluureametiks (inglise keeles Estonian Foreign Intelligence Service, prantsuse keeles Service estonien du renseignement extérieur).

Ajalugu

Välisluureameti vana logo

1992. aastal moodustati Riigikantselei alluvusse Eesti Vabariigi Riigikantselei Teabeteenistus, mis alustas tööd 1. jaanuaril 1993. 1994. aastal viidi teabeteenistus välisministeeriumi alluvusse. Teabeteenistus tegeles Eesti Vabariigis välisluurega. 1. märtsil 2001 loodi teabeteenistuse asemele kaitseministeeriumi valitsemisalasse Teabeamet, millega liideti ka Riigikantselei haldusalas olnud Valitsusside asutuse signaalluureüksus. Alates 1. juulist 2017 on asutuse nimi Välisluureamet.

Eesmärk ja tegevusvaldkond

Välisluureametile on seatud siht tagada riigi julgeolekut ja põhiseadusliku korra püsimist mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks. Välisluureameti põhimääruse järgi on ameti tegevusvallaks riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamiseks tarvilik teabehange ja -töötlus ning vastuluure, samuti riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldus ja kontroll.

Amet teeb koostööd kaitsepolitseiga riigi vastu suunatud kuritegude ärahoidmiseks, osutab kaitsepolitseile ja kaitseväele abi elektroonilise teabe kogumisel, teeb koostööd teiste Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja isikutega, samuti välisriikide julgeolekuasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Ülesanded

Vastavalt julgeolekuasutuste seaduse §-le 7 on Välisluureameti ülesanded:

• riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajaliku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine;
• vastuluure teostamine riigi välisesinduste ja nende kaitseväeüksuste kaitseks, mis asuvad väljaspool riigi territooriumi;
• vastuluure teostamine oma teenistujate, koostööle kaasatud isikute ja valduse kaitseks;
• elektroonilise teabeturbe ning eriside korraldamine ja kontrollimine.

Välisluureamet kogub ja töötleb teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

Vastavalt Välisluureameti põhimääruse §-le 9 amet:

• kogub ja töötleb riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajalikku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutavat poliitilist, sõjalist ja majanduslikku teavet;
• teostab vastuluuret Eesti välisesinduste ja väljaspool riigi territooriumi asuvate Kaitseväe üksuste kaitseks;
• teostab vastuluuret oma ametnike ja töötajate, koostööle kaasatud isikute ja valduste kaitseks;
• teeb koostööd Kaitsepolitseiametiga riigi vastu suunatud kuritegude ärahoidmiseks;
• korraldab ja kontrollib elektrooniliseks teabeturbeks kehtestatud nõuete täitmist, annab või tunnistab kehtetuks vastavussertifikaadid riigisaladuse töötlussüsteemidele ning kontrollib nende käigushoidmist, sealhulgas ehitamist, kasutamist, hooldamist, remontimist ja ühendusi sidevõrkudega;
• korraldab ja kontrollib salastatud teabe kaitseks kasutatavate krüptomaterjalide haldust ja kaitset õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras;
• korraldab ja kontrollib erisidet;
• teostab julgeolekukontrolli ametisse teenistusse või tööle kandideerivate ja ametis teenistuses või tööl olevate isikute, välja arvatud peadirektori ja tema asetäitja, suhtes;
• osutab elektrooniliselt teabe kogumisel ametiabi Kaitsepolitseiametile ja Kaitseväele;
• täidab riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesandeid;
• peab oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmebaase;
• peab ameti valdusesse antud riigivara üle arvestust õigusaktidega ettenähtud korras;
• töötab välja ameti tegevusvaldkonda reguleerivate seaduste, Vabariigi Valitsuse ja kaitseministri määruste ning muude õigusaktide eelnõud;
• teeb oma pädevuse piires koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega, samuti teiste riikide julgeolekuasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega;
• täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning kaitseministri määruse ja käskkirjaga pandud ülesandeid.

Juhid ja struktuur

• Ants Frosch, 1992–1999
• Tarmo Türkson, 1999–2011
• Rainer Saks, 2011–2015
• Mikk Marran, 2016–2022
• Kaupo Rosin, 2022–

Välisluureameti täpne struktuur on salastatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 262 "Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord" § 7 lõike 6 punkti 1 alusel.

Praegune peadirektor Kaupo Rosin nimetati ametisse 13. oktoobril 2022. Tema ametiaeg algas sama aasta 1. novembril.

Vaata ka

• Kaitseväe peastaabi luureosakond (J2) ja sõjaväeluure
• Kaitsepolitseiamet
• Luureühendus

Välislingid

• Ametlik koduleht
• Teabeameti põhimäärus, Riigi Teataja, vastu võetud 28. veebruaril 2001
• Toomas Sildam, Kaarel Tarand "Eesti nähtamatud mehed" Luup nr 1/1997
• "Välisluure juht: Venemaa üritab värvata Eesti diplomaate" Õhtuleht, 19. september 2003
• Ants Frosch "Luure juhtimine – saladusest seaduseni" Postimees, 7. november 2009
• Välisluureameti raport 2018, PDF, Välisluureamet, vaadatud 9. veebruaril 2018