August Brandmann

August Friedrich Brandmann (3. november 1878 Väike-Kareda, Järva-Peetri kihelkond, Järvamaa13. november 1946 Tallinn) oli eesti ettevõtja.

1938

Elukäik muuda

Ta õppis Kareda külakoolis. 16-aastaselt hakkas tööle pagaritööstuses Paides. Hiljem täiendas end samal alal Peterburis. 1901. aastal avas pagaritöökoja Virumaal Sillamäel. 1903. aastast pidas koloniaalkauplust Tallinnas. 1907. aastal ostis kreeklaselt G. Proestaselt Tallinnas Narva maanteel asuva šokolaadi- ja kompvekitööstuse, mis oli esimene omataoline ettevõte Eestis. Nelja töölisega pihta hakanud vabrik arenes kiiresti. 1911. aastal tõi Brandmann tööstuse ühes lao ja peakontoriga üle Väike-Tartu maantee 4-6, kus avati ka esinduskauplus (tänapäeval asub samal kohal Solarise keskus). Enne I maailmasõja puhkemist osales Brandmanni vabrik juba rahvusvahelistel näitustel. 1913. aastal toodi Roomas toimunud näituselt koju Grand Prix.

1920. aastate algul töötas vabrikus ligi 40 töölist ja 1939. aastal 165. 1933. aastal reorganiseeriti Brandmanni kakao-, šokolaadi- ja kompvekitehas aktsiaseltsiks, mille suurosanik oli August Brandmann. Tallinna tänavate ümbernimetamise käigus sai vabriku aadressiks Sakala 27/29. Ettevõttel olid osakonnad Rakveres Eesti Panga majas (Turuplats 2) ja Tartus (Ülikooli 36). Toodangu tutvustamiseks osales a/s A. Brandmann ka näitustel Tartus ja Tallinnas.

Kuigi Eesti magusaturu valitseja oli Kawe – seal toodeti 1937. aastal 1416 tonni maiustusi –, ei olnud Brandmanngi väike vabrik. Tema oli selles edetabelis 483 tonniga kolmandal kohal, jäädes veidi alla teisel kohal olevale Ginovkeri vabrikule (573 tonni). August Brandmann juhtis vabrikut 1936. aastani, siis võttis Londonis ärijuhtimist õppinud poeg Elmar Brandmann juhtimise üle. Tema suunata jäi perekonna teinegi äri, Meleski klaasivabrik.

1940. aasta suvel Brandmanni vabrik natsionaliseeriti punavõimu poolt ja liideti Riola vabrikuga. Novembris 1940 pandi ühendatud ettevõttele nimeks Karamell. Hiljem liideti Karamelli tehasega ka Georg Stude šokolaadi- ja martsipanitööstus. Brandmanni tööstushoonest Sakala tänaval sai Karamelli šokolaadiosakond, kuid Nõukogude lennuväe rünnak 9. märtsil 1944 hävitas vabrikuhoone.

August Brandmann arreteeriti NKVD poolt 1941. aastal, kuid imekombel ta vabastati.

August Brandmann oli esimene, kes hakkas Eestis tootma kakaopulbrit ja kakaovõid, aga ka kondenspiima. Brandmanni vabrikust on pärit ka šokolaadi Nurr retsept, samuti kamašokolaadi oma, mida toodeti madalama sissetulekuga inimestele. 1975/1976. aastal oli kakaoubade kriis ja siis hakati kamašokolaadi uuesti tootma.

Brandmanni vabrik pani suurt rõhku ka tootekujundusele. Tema kompveki- ja šokolaadipaberid kajastasid muuhulgas ka maailmasündmusi. Nii näiteks valmistas Brandmann Helsingis 1940. aastal toimuma pidanud olümpiamängude puhuks šokolaaditahvli, paraku jäi see suurvõistlus sõja tõttu pidamata. Samuti toodeti kompvekisarju, näiteks "Vilsandi linnuriik" oli eri liiki lindude piltidega ning "Euroopa rahvad" sari, kus venelast kujutaval kommipaberil olid äärtel viisnurgad ning sakslase puhul haakristid.

Ühiskondlik tegevus muuda

August Brandmann võttis osa Kaitseliidu loomisest, osales Tallinna Meestelaulu Seltsi tegevuses, oli üks Pirita Kaunistamise Seltsi asutajaid, Tallinna Kaarli koguduse kauaaegne nõukogu liige. Pälvis Kaitseliidu III klassi Valgeristi.

Isiklikku muuda

Brandmann abiellus 1908. aastal Anna Puskariga. Poeg Elmar Leopold Brandmann (12. märts 1912 Tallinn – 22. juuni 1991 Tallinn) oli ettevõtja ja harrastuslendur.

Viited muuda

Välislingid muuda