Põhja-Eesti Pank

endine pangandusettevõte Eestis
 See artikkel räägib rahaasutusest; looduskaitseobjekti kohta vaata artiklit Põhja-Eesti pank.

Põhja-Eesti Pank (lühend PEP) oli Eesti pank.

Põhja-Eesti Pank
Tüüp krediidiasutus
Asutatud 1993
Tegevus lõpetatud 1997
Peakorter Pärnu maantee 12, Tallinn
Võtmeisikud juhatuse esimees Peeter Vähi (1993[1]–1995)
juhatuse esimees Lembit Kitter (1995–199.)[2]

Põhja-Eesti Pank asutati 1993. aasta 16. märtsil, kui ühinesid Balti Ühispank ja aprillis 1992 asutatud Põhja-Eesti Aktsiapank[viide?].

Pärnu maantee 12

1993. aastal toimunud laenutehing, kus Mario Bertelli firma Villa Paradiso laenas Põhja-Eesti Pangalt kümme miljonit dollarit, mida pole siiani tagasi saadud ja mille eest olid kohtu all Eesti Panga kunagine president Siim Kallas ja tema nõunik Eesti Panga päevilt Urmas Kaju, on tuntud kui 10 miljoni dollari afäär.[3].

Põhja-Eesti Pank võttis 1995. aasta veebruari alguses esimese Eesti pangana kasutusele rahvusvahelisi Visa pangakaarte toetava sularahaautomaadi (ATM).

1995. aastal korraldas Eesti Pank piiratud osalusega ostupakkumise PEP-i müügiks. Piiratud osalusega pakkumiskonkursi võitis Ühispank, mis omandas septembris kolmandiku Eesti Panga osalusest PEP-is.

1996. aasta 11. jaanuar lasi palgamõrvar Õismäel Ehitajate tee 127 juures maha[4] Põhja-Eesti Panga (PEP) andmetöötlusosakonna juhi 32-aastase Aare Tomsoni.

1996. aasta novembris oli juhatuse esimees Lembit Kitter ning liikmed Margus Talsi, Evelin Kõlu, Urmas Pütsepp, Lembit Zernant ja Jaan Tamm.

1996. aastal koostati PEP-i saneerimise ja Ühispangaga liitumise kava. Põhja-Eesti Pank tegutses enne liitumist Eesti Ühispangaga iseseisva krediidasutusena kuni 5. jaanuarini 1997. 1997. aastal ühinesid PEP ja Eesti Ühispank[5].

Viited

muuda