Jaanus Karilaid

Eesti poliitik

Jaanus Karilaid (sündinud 1. veebruaril 1977 Tallinnas) on eesti poliitik.

Jaanus Karilaid
Sünniaeg 1. veebruar 1977 (47-aastane)
Sünnikoht Tallinn
Erakond Eesti Keskerakond (1997–2023)
Isamaa Erakond (2023–)
Õppeasutus Tallinna Ülikool (riigiteadused, 2007)

Elulugu muuda

 
Jaanus Karilaid 2021. aasta Arvamusfestivalil

Ta lõpetas aastal 1996 Tallinna 32. Keskkooli ja aastal 2007 Tallinna Ülikooli riigiteaduste erialal.[viide?]

Ta töötas 1998–2001 kohalike omavalitsuste arendusnõunikuna. Aastatel 2002–2003 oli ta põllumajandusminister Jaanus Marrandi nõunik,[1] 2004–2006 Eesti Keskerakonna büroo koordinaator ja 2006–2012 Riigikogu Keskfraktsiooni nõunik. Aastatel 2012–2014 oli ta Nõmme linnaosa vanema asetäitja.[viide?]

Karilaid oli aastatel 1997–2023 Keskerakonna liige[2] ja 29. novembrist 2015 erakonna aseesimees.[3] Ta oli aastatel 2006–2015 Haapsalu linnavolikogu esimees ning Eesti Linnade Liidu juhatuse ja Läänemaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige.[viide?]

27. aprillil 2015 sai ta Riigikogu XIII koosseisu asendusliikmeks, kuna Kalev Kallo astus tagasi.

Pärast Kadri Simsoni ebaõnnestunud kandideerimist Keskerakonna esimeheks 2015. aastal kandideeris Karilaid erakonna juhatuse toel Keskerakonna fraktsiooni esimeheks Riigikogus, kuid valituks osutus siiski senine esimees Simson.[4]

26. juulil 2021 valiti ta Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimeheks pärast Mailis Repsi tagandamist.

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) 2161 häält ning osutus valituks.

Poliitilisi sõnavõtte ja vastukaja muuda

2015. aasta lõpus põhjendas Jaanus Karilaid Keskerakonna juhatuses tehtud otsust taotleda "Eesti ühiskonda lõhestava"[5] kooseluseaduse tühistamist rakendussätete probleemsusega,[6] kutsus opositsiooni üles kooseluseaduse vastu ühinema ning seda rahvahääletusele panema[7] Ametialases võltsimises ja eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises süüdi mõistetud Priit Toobali esitamist erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liikmeks põhjendas Karilaid "tugeva mandaadiga" Keskerakonna kongressilt ning asjaoluga, et "Priit Toobal tunneb erakondade rahaasjade köögipoolt peensusteni".[8]

2016. aastal teatas filmirežissöör Peeter Rebane, et lahkus Keskerakonnast "ennekõike Jaanus Karilaiu ja tema mõttekaaslaste viimaste kuude labaste avalduste tõttu, mis on alavääristanud Eestis elavaid vähemusi": "...ükski ausalt käituv poliitik ei saa tõsise näoga väita, et demokraatlikus Eestis peaks enamuse häältega vähemuse inimõigusi otsustama".[9]

Jaanuse poliitiline agenda hõlmab aktiivset tegevust korruptsiooni paljastamise ja korruptsioonivastase võitluse osas, eriti Tallinna Sadama puhul.[10][11]

2021. aastal oli üks seitsmest Riigikogu õiguskomisjoni liikmest, kes otsustas mitte vastata 35 805 inimese allkirjaga pöördumisele, et riik sätestaks abielu kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna. Teised liikmed olid Sulev Kannimäe (Reformierakond), Marek Jürgenson (Keskerakond), Tarmo Kruusimäe (Isamaa), Urve Tiidus (Reformierakond) ja Vilja Toomast (Reformierakond). Otsustati, et abieluvõrdsus on ühetaoliselt tagatud kõigile abieluvõimelistele isikutele.[12]

Isiklikku muuda

Jaanus Karilaiul on elukaaslane, tütar ja poeg. Tema huvialadeks on ajalugu, male ja reketimängud. Karilaid on Eesti Lauatenniseliidu president.[viide?]

Viited muuda

Välislingid muuda