Vikipeedia

Haapsalu

linn Läänemaal
(Ümber suunatud leheküljelt Haapsalu linn)
 See artikkel räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Haapsalu linn (haldusüksus)

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linnasisene linn Eestis Läänemere ääres Haapsalu lahe lõunakaldal, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.

Haapsalu
Pindala 11,1 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 9812 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 1692[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 57′ N, 23° 32′ E
Haapsalu (Eesti)
Haapsalu
Kaart
Vaade Haapsalule mere poolt. Bürgermeistri holm keskel ja Krimmi holm asub pildi paremas servas keskel
Droonivideo Haapsalu promenaadist, Krimmi holmist, Haapsalu vanalinnast ja Tagalahest (juuni 2022)

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusena moodustati pärast 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi senise omavalitsusliku Haapsalu linna ning Ridala valla liitmisel neid hõlmav haldusüksus Haapsalu linn.

Haapsalu vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel, mis loode suunas jätkub mandriga ühinenud laidude ahelikuna, mida kohalikud nimetavad holmideks - Bürgermeistri holm ja Krimmi holm. Viimastel aastakümnetel toimunud linna laienemise tõttu maa suunas on linna keskpunkt nihkunud Haapsalu piiskopilinnuse juurest praeguse Haapsalu Kaubamaja juurde, Tallinna maanteel.

Linnaosad

Haapsalu koosseisus on järgmised linnaosad: Holmi, Kesklinn, Männiku, Paralepa, Randsalu ja Haapsalu vanalinn.

Rahvastik

1881 1897 1922 1934 1959 1970 1979 1989 2000 2009 2010 2011 2020
2884 3212 4251 4649 8567 11 483 13 035 15 176 12 394 11 672 11 298 11 295 9513

Haapsalu elanikkond

Haapsalu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus 1970[4] 1979[5] 1989[6] 2000[7] 2011[8]
arv % arv % arv % arv % arv %
eestlased 8417 73,30 9058 69,49 9704 66,39 9587 79,53 8404 81,98
venelased 2220 19,33 2987 22,92 3726 25,49 1841 15,28 1427 13,92
ukrainlased 296 2,58 441 3,38 547 3,74 287 2,38 181 1,77
valgevenelased 99 0,86 186 1,43 233 1,59 97 0,80 61 0,60
soomlased 62 0,54 81 0,62 77 0,53 64 0,53 57 0,56
muud 389 3,39 282 2,16 330 2,26 144 1,19 121 1,18
Kokku 11 483 100 13 035 100 14 617 100 12 054 100 10 251 100

Linnataristu

Tänavavõrk

  Pikemalt artiklites Haapsalu tänavate loend, Lossiplats (Haapsalu), Posti tänav (Haapsalu), Karja tänav (Haapsalu) ja Promenaadi tänav (Haapsalu)

Ühistransport

Bussiliinid

  • 1. Lossiplats–Kiltsi–Rohuküla (liin on käigus iga päev ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi)
  • 2. Holmi–Uuemõisa (liin on käigus iga päev ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi)
  • 3. Holmi – Ragn-Sells (liin ei ole käigus riigipühadel)
  • 4. Suur-Lossi – Kalmistu (liin on käigus ainult pühapäeviti ja riigipühadel)

Haapsalu linnasiseseid bussiliine korraldas varem Lääne maavalitsus.

Muu transport

Lasterong Peetrike pandi käiku 2015. aastal. Rong töötab ainult suviti ja sõidab ringliini.

Ajalugu

  Pikemalt artiklis Haapsalu ajalugu

Pärast Vana-Pärnu mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas Saare-Lääne piiskop Hermann I piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused.

 
Haapsalu linna plaan aastast 1783. Johann Christoph Brotze
 
Vaade Haapsalule, 1798. J.C. Brotze
 
Haapsalu piiskopilinnus (1889)

Linna ajalooline saksa- ja rootsikeelne nimi on Hapsal, mis on tuletatud eestikeelsest sõnast Haavasalu või 12. sajandi lõpul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka Läänemere idakaldale. Nime päritolu kohta on aga muidki oletusi.

Varsti pärast linnuse rajamist tekkis piiskopilinnuse juurde alev, mis sai Riia linnaõiguse 1279. Läänemaa keskus Haapsalu asus Ridala kihelkonna maadel.

1559. aastal ostis piiskopkonna Taani kuningas Frederik II ning kinkis selle oma vennale hertsog Magnusele, kes saabus viimase Saare-Lääne piiskopina Liivimaale 1560. aasta alguses. Magnus oli küll protestant, kuid Saare-Lääne piiskopkond ja Läänemaa stift eksisteerisid ametlikult siiski veel üle kümne aasta. Alles 1573. aastal lakkas see olemast, pärast seda, kui selle valdused võeti Magnuselt ära ja liideti Taani kuninga omadega.

1715. aastal külastas Haapsalut tsaar Peeter I, kes tutvus Loode-Eesti sadamakohtadega ja andis tollasele kohtufoogtile Johann Tobias Jenckenile bürgermeistri ametikoha ning kangete jookide turustamise monopoli; samuti tunnustas keiser vanu privileege.

1721 Uusikaupunki rahulepingu põhjal sai Venemaa endale Liivi-, Eesti- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga, Eestis lõppes Rootsi valitsusaeg ning kehtestati Venemaa võim.

Kuni 1737. aastani juhtis Haapsalu linna kohtufoogt koos kahe raehärraga. Kuid Haapsalu kodanike kaebused rae erapooliku kohtupidamise ja linnajuhtimise üle olid kuberneri nii ära tüüdanud, et ta määras asja lahendama eraldi komisjoni. Põhjaliku uurimise tulemusel täiendati raadi asjatundlike liikmetega. Raesekretäriks kutsuti Johann Georg Rambach.

1740. aastal taastati Haapsalus bürgermeistri amet. Selleks sai senine kohtufoogt Johann Tobias Jencken. Kuni 1784. aastani koosnes Haapsalu magistraat viiest liikmest. Bürgermeistri ja kohtufoogti kõrval olid ametis kolm raehärrat. Kohtufoogt oli portooriumi- ja aktsiisihärra ning sekretär. Esimene raehärra oli majutushärra ja pruulihärra. Raesekretär tegeles lisaks protokollimisele, arvepidamisele ja asjaajamisele ka postikorraldusega. Rae teenistuses olid kohtuteener ja aktsiisiteener. Aegade jooksul mängiti tööjaotus ümber vastavalt raeliikmete huvidele.

3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775. aastal sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi kehtima kuni Katariina II surmani. 1796. aastal Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Linnade valitsemiseks loodi senise rae asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Haapsalu sai maakonna- ehk kreisilinnaks.

1797. aastal kaotati asehalduskord ja taastati magistraadid, kuid need kaotasid üha enam otsustusõigust.

Haapsalu vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel, mis loode suunas jätkub mandriga ühinenud laidude ahelikuna, mida kohalikud nimetavad holmideks. Holmide vahele on jäänud madalad lahed – Suur ja Väike viik. Viimastel aastakümnetel toimunud linna laienemise tõttu maa suunas on linna keskpunkt nihkunud Haapsalu piiskopilinnuse juurest praeguse Haapsalu Kaubamaja juurde Tallinna maantee 1.

 
Haapsalu, 2012

Haapsalu on kolmest küljest merega piiratud linn, mille suurus on kasvanud 10,59 ruutkilomeetrile.

Haapsallu viis aastatel 1905–2004 Riisiperest raudtee.[9][10] Tänapäeval asub raudteejaamas Eesti Raudteemuuseum.

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusena moodustati pärast 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi senise omavalitsusliku Haapsalu linna ning Ridala valla liitmisel neid hõlmav haldusüksus Haapsalu linn.

Haapsalu kuurort

 
Haapsalu rannapromenaad
 
Haapsalu kuursaal
 
Hestia Hotel Haapsalu Spa Väikse viigi ääres

Haapsalu on vaikne suvituskoht Haapsalu lahe ääres, mis tänu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti. Doktor Karl Abraham Hunnius võttis kasutusele Haapsalu ravimuda. Haapsalu ravimuda ja meri on sinna puhkama meelitanud palju rahvusvahelisi kuulsusi.

Haapsalu kuurortlinna sümboliks on Promenaadi tänav 1 asuv Haapsalu kuursaal ja Haapsalu Paralepa osas tegutseb ASi Heal Fra Mare Thalasso SPA (asutatud 1997) ja Bergfeldti mudaravila (asutatud 1994), Väikse viigi ääres asub Hestia Hotel Haapsalu Spa (sanatoorium asutatud 1938).

 
Haapsalu piiskopilinnuse varemed

Haapsaluga seotud silmapaistvaid isikuid

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 19.10.2018.
  2. ↑ Statistikaamet, vaadatud 22.07.2023.
  3. ↑ http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
  4. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  5. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  6. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  7. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  8. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  9. ↑ Keila–Haapsalu raudtee 100. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus
  10. ↑ "Keila–Haapsalu raudtee loojang taasiseseisvunud Eestis 1992–2004". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2009. Vaadatud 20. juulil 2009.

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Haapsalu&oldid=6514208"