Haapsalu raad

Haapsalu raad oli Haapsalu linna valitsemis- ja kohtuorgan kuni 1889. aastani.

Haapsalu piiskopilinnuse juurde tekkinud alev, sai Riia linnaõigused 1279. aastal Saare-Lääne piiskop Hermann I-lt.

Haapsalu rae koosseisu kuulusid bürgermeister ja kolm raehärrat, kellest vanim pidas kohtufoogti ametit.

Rootsi valitsusajal Rootsi kuningas Gustav II Adolf läänistas 1625. aastal ja müüs 1628. aastal sõjakuludeks tehtud kulutuste tasuks^[1] Haapsalu linnuselääni koos Haapsalu linna ja kindlusega krahv Jakob De la Gardiele, kes ühendas need oma teiste Läänemaal ja Harjumaal asuvate maavaldustega ning moodustas neist 1628. aastal Haapsalu härraskonna.^[2]. Krahvi Liivimaa valduste ülemvalitseja Heinrich von Knorringi ajal rivaliteet lossi ja linna vahel viis selleni, et bürgermeistri amet kadus. 1647. aastal kinnitas kuninganna Kristiina Haapsalu seniseid privileegid ja 1648. aastal koostati linnale erilise 40 artikliga põhikord ning lubati ametisse panna uuesti bürgermeister ja paar raehärrat^[3].

Põhjasõjas enamus kodanikke suri katku ja linn, kus Rootsi aja lõpul oli olnud oma 500 elanikku, mandus külaks, milles elati vaid mõnekümnes majas. 1715 külastas Haapsalut Moskva tsaar Peeter I andis tollasele Haapsalu kohtufoogtile Johann Tobias Jenckenile bürgermeistri ametikoha; samuti tunnustas Moskva tsaar Haapsalu vanu privileege.

Kuni 1737. aastani juhtis Haapsalu linna kohtufoogt koos kahe raehärraga. 1740. aastal taastati Haapsalus bürgermeistri amet. Bürgermeistriks sai senine kohtufoogt Johann Tobias Jencken. Kuni 1784. aastani koosnes magistraat viiest liikmest. Bürgermeistri ja kohtufoogti kõrval olid ametis kolm raehärrat. Kohtufoogt oli portooriumi- ja aktsiisihärra ning sekretär. Esimene raehärra oli majutushärra ja pruulihärra. Raesekretär tegeles lisaks protokollimisele, arvepidamisele ja asjaajamisele ka postikorraldusega. Rae teenistuses olid kohtuteener ja aktsiisiteener. Aegade jooksul mängiti tööjaotus vastavalt raeliikmete huvidele ümber.

1770. aastatel ehitati Haapsalu raekoja ühekorruseline hoone

1889. aasta 1. novembril kui algas Balti provintsides kohtureform, likvideeriti Haapsalu raad ja bürgermeistri ja raehärrade ametid. Haapsalu viimane bürgermeister oli Tallinnast pärit^[4] Moritz Rosenbaum (1846–1907)^[5].

Haapsalu bürgermeistrid

1499 Dirich Stenberch, bürgermeister
1535 Casper Glasewerter, bürgermeister
1538 Jasper Sulningk, bürgermeister
1539 Johan Heelsberger (Heilsberger), bürgermeister
1545 Jurgen Arne, bürgermeister
1563–1569, Albert Ledebuhr, bürgermeister^[6]
1569–1575, 1581–1584^[6] Kersten Treibe, bürgermeister
1585–1598, Hermann Treibe, bürgermeister
1598– Hans Mezker, bürgermeister^[6]
1603–1628, Joachim Böckelmann, bürgermeister^[6]
1630–1636, Andreas Plens, bürgermeister Haapsalu härraskonnas
1636–1643, Johann Balhorn, bürgermeister, Haapsalu härraskonnas
- 1643–1655, Hans Gracke, kohtufoogt
1655–1664^[6], Christian von Husen, bürgermeister^[7], Haapsalu härraskonnas
1664–1677^[6], Heinrich Kohl (surn. 1693) bürgermeister Haapsalu härraskonnas^[8] 1628–1691)
1677–1700^[6], Andreas Kohl, bürgermeister, Haapsalu härraskonnas
1701–1708, Johann Oldekopp, bürgermeister
1709–1714, Georg Schmieden, bürgermeister
- 1715–1745, Johann Jencken, kohtufoogt (1715–1740);
1740–1745, Johann Jencken, bürgermeister
1745–1767, Johann Georg Rambach, bürgermeister
1767–1784, Caspar Joachim Landesen, bürgermeister
1784–1789, Fromhold Gustav Printz, linnapea, Tallinna asehaldurkonna ajal
1789–1792, Ernst Hingstberg, linnapea
1793–1797 Johann Karstens, linnapea
1797–1818, Berend Johann Jencken, bürgermeister
1818–1824, Johann Nericke, bürgermeister
1824–1842, Otto Jencken, bürgermeister
1842–1850, Carl Leopold Bergfeldt, bürgermeister
1850–1858, Johann Linse, bürgermeister
1859–1862, August Hoffmann, bürgermeister
1862–1874, Aleksander Berg, bürgermeister
1874–1876, Carl Friedrich Leidig, bürgermeister
1876–1878, Carl Mirsalis, bürgermeister
1878, Adolph Pilar von Pilchau, linnapea
1878–1879, Robert Jürgens, linnapea
1879–1890, Carl Mirsalis, bürgermeister

Haapsalu rae koosseis 1843. aastal

Bürgermeister Carl Leopold Bergfeldt
Raehärra Eduard Kuhfuss
Raehärra F. Freymuth
Kohtufoogt ja kodanikkonna president Johann Küsel

Viited

↑ Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 12., Lääne Elu, nr. 10, 24 jaanuar 2008
↑ Gustaf Elgenstierna. Den introducerade Svenska adelns Ättartavlor med tillägg och rättelser. 2. kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1926. Lk 225
↑ Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 13., Lääne Elu, nr. 11, 26 jaanuar 2008
↑ Haapsalu Kronoloogia, https://www.haapsalu.ee/
↑ Karin Hallas-Murula, Ekstsentrilisusest ja juugendist, Sirp, nr. 48, 19 detsember 2008
↑ ^6,0 ^6,1 ^6,2 ^6,3 ^6,4 ^6,5 ^6,6 Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 16. Bürgermeistrid, Lääne Elu, nr. 14, 2 veebruar 2008
↑ Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 14., Lääne Elu, nr. 12, 29 jaanuar 2008
↑ Heinrich Laakmann. DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU 1615-1797, J. G. KRÜGER, TARTU 1936, seite 13

Välislingid

[1] Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 12., Lääne Elu, nr. 10, 24 jaanuar 2008

[2] Gustaf Elgenstierna. Den introducerade Svenska adelns Ättartavlor med tillägg och rättelser. 2. kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1926. Lk 225

[3] Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 13., Lääne Elu, nr. 11, 26 jaanuar 2008

[4] Haapsalu Kronoloogia, https://www.haapsalu.ee/

[5] Karin Hallas-Murula, Ekstsentrilisusest ja juugendist, Sirp, nr. 48, 19 detsember 2008

[:1-6] 6,0 ^6,1 ^6,2 ^6,3 ^6,4 ^6,5 ^6,6 Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 16. Bürgermeistrid, Lääne Elu, nr. 14, 2 veebruar 2008

[:0-7] Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 14., Lääne Elu, nr. 12, 29 jaanuar 2008

[8] Heinrich Laakmann. DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU 1615-1797, J. G. KRÜGER, TARTU 1936, seite 13

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]