Haapsalu raad oli Haapsalu linna valitsemis- ja kohtuorgan kuni 1889. aastani.

Haapsalu piiskopilinnuse juurde tekkinud alev, sai Riia linnaõigused 1279. aastal Saare-Lääne piiskop Hermann I-lt.

Haapsalu rae koosseisu kuulusid bürgermeister ja kolm raehärrat, kellest vanim pidas kohtufoogti ametit.

Rootsi valitsusajal Rootsi kuningas Gustav II Adolf läänistas 1625. aastal ja müüs 1628. aastal sõjakuludeks tehtud kulutuste tasuks[1] Haapsalu linnuselääni koos Haapsalu linna ja kindlusega krahv Jakob De la Gardiele, kes ühendas need oma teiste Läänemaal ja Harjumaal asuvate maavaldustega ning moodustas neist 1628. aastal Haapsalu härraskonna.[2]. Krahvi Liivimaa valduste ülemvalitseja Heinrich von Knorringi ajal rivaliteet lossi ja linna vahel viis selleni, et bürgermeistri amet kadus. 1647. aastal kinnitas kuninganna Kristiina Haapsalu seniseid privileegid ja 1648. aastal koostati linnale erilise 40 artikliga põhikord ning lubati ametisse panna uuesti bürgermeister ja paar raehärrat[3].

Põhjasõjas enamus kodanikke suri katku ja linn, kus Rootsi aja lõpul oli olnud oma 500 elanikku, mandus külaks, milles elati vaid mõnekümnes majas. 1715 külastas Haapsalut Moskva tsaar Peeter I andis tollasele Haapsalu kohtufoogtile Johann Tobias Jenckenile bürgermeistri ametikoha; samuti tunnustas Moskva tsaar Haapsalu vanu privileege.

Kuni 1737. aastani juhtis Haapsalu linna kohtufoogt koos kahe raehärraga. 1740. aastal taastati Haapsalus bürgermeistri amet. Bürgermeistriks sai senine kohtufoogt Johann Tobias Jencken. Kuni 1784. aastani koosnes magistraat viiest liikmest. Bürgermeistri ja kohtufoogti kõrval olid ametis kolm raehärrat. Kohtufoogt oli portooriumi- ja aktsiisihärra ning sekretär. Esimene raehärra oli majutushärra ja pruulihärra. Raesekretär tegeles lisaks protokollimisele, arvepidamisele ja asjaajamisele ka postikorraldusega. Rae teenistuses olid kohtuteener ja aktsiisiteener. Aegade jooksul mängiti tööjaotus vastavalt raeliikmete huvidele ümber.

Haapsalu raekoda

1770. aastatel ehitati Haapsalu raekoja ühekorruseline hoone

1889. aasta 1. novembril kui algas Balti provintsides kohtureform, likvideeriti Haapsalu raad ja bürgermeistri ja raehärrade ametid. Haapsalu viimane bürgermeister oli Tallinnast pärit[4] Moritz Rosenbaum (1846–1907)[5].

Haapsalu bürgermeistrid

muuda
  • 1499 Dirich Stenberch, bürgermeister
  • 1535 Casper Glasewerter, bürgermeister
  • 1538 Jasper Sulningk, bürgermeister
  • 1539 Johan Heelsberger (Heilsberger), bürgermeister
  • 1545 Jurgen Arne, bürgermeister
  • 1563–1569, Albert Ledebuhr, bürgermeister[6]
  • 1569–1575, 1581–1584[6] Kersten Treibe, bürgermeister
  • 1585–1598, Hermann Treibe, bürgermeister
  • 1598– Hans Mezker, bürgermeister[6]
  • 1603–1628, Joachim Böckelmann, bürgermeister[6]
  • 1630–1636, Andreas Plens, bürgermeister Haapsalu härraskonnas
  • 1636–1643, Johann Balhorn, bürgermeister, Haapsalu härraskonnas
  • 1655–1664[6], Christian von Husen, bürgermeister[7], Haapsalu härraskonnas
  • 1664–1677[6], Heinrich Kohl (surn. 1693) bürgermeister Haapsalu härraskonnas[8] 1628–1691)
  • 1677–1700[6], Andreas Kohl, bürgermeister, Haapsalu härraskonnas
  • 1701–1708, Johann Oldekopp, bürgermeister
  • 1709–1714, Georg Schmieden, bürgermeister
    • 1715–1745, Johann Jencken, kohtufoogt (1715–1740);
  • 1740–1745, Johann Jencken, bürgermeister
  • 1745–1767, Johann Georg Rambach, bürgermeister
  • 1767–1784, Caspar Joachim Landesen, bürgermeister
  • 1784–1789, Fromhold Gustav Printz, linnapea, Tallinna asehaldurkonna ajal
  • 1789–1792, Ernst Hingstberg, linnapea
  • 1793–1797 Johann Karstens, linnapea
  • 1797–1818, Berend Johann Jencken, bürgermeister
  • 1818–1824, Johann Nericke, bürgermeister
  • 1824–1842, Otto Jencken, bürgermeister
  • 1842–1850, Carl Leopold Bergfeldt, bürgermeister
  • 1850–1858, Johann Linse, bürgermeister
  • 1859–1862, August Hoffmann, bürgermeister
  • 1862–1874, Aleksander Berg, bürgermeister
  • 1874–1876, Carl Friedrich Leidig, bürgermeister
  • 1876–1878, Carl Mirsalis, bürgermeister
  • 1878, Adolph Pilar von Pilchau, linnapea
  • 1878–1879, Robert Jürgens, linnapea
  • 1879–1890, Carl Mirsalis, bürgermeister

Haapsalu rae koosseis 1843. aastal

muuda

Viited

muuda
  1. Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 12., Lääne Elu, nr. 10, 24 jaanuar 2008
  2. Gustaf Elgenstierna. Den introducerade Svenska adelns Ättartavlor med tillägg och rättelser. 2. kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1926. Lk 225
  3. Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 13., Lääne Elu, nr. 11, 26 jaanuar 2008
  4. Haapsalu Kronoloogia, https://www.haapsalu.ee/
  5. Karin Hallas-Murula, Ekstsentrilisusest ja juugendist, Sirp, nr. 48, 19 detsember 2008
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 16. Bürgermeistrid, Lääne Elu, nr. 14, 2 veebruar 2008
  7. Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 14., Lääne Elu, nr. 12, 29 jaanuar 2008
  8. Heinrich Laakmann. DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU 1615-1797, J. G. KRÜGER, TARTU 1936, seite 13

Välislingid

muuda