Karl von Hunnius

Karl (Carl) Abraham von Hunnius (23. juuli/3. august 1797 Tallinn – 28. aprill/10. mai 1851 Haapsalu) oli Eestimaa arst^[1] ja eesti kurortoloogia rajaja.

Karl Abraham Hunniuse monument

Õppis aastatel 1815–1819 Tartu Ülikoolis, meditsiinidoktor aastast 1821. Oli aastast 1820 Haapsalus abiarstiks, aastatel 1830–1851 oli Haapsalus kreisiarstiks. Analüüsis esimesena sealse lahe muda ja hakkas seda kasutama raviks. Asutas Haapsalu kuurordi: rajas aastal 1825 esimese ja aastal 1845 teise mudaravila. Hunniuse uurimused avaldati postuumselt: "Die Seebäder Hapsals", 1853^[2].

IsiklikkuRedigeeri

Tema vend Konstantin Hunnius oli Narva Johannese koguduse õpetaja, vennapoeg Fromhold Hermann Hunnius oli Viru-Nigula koguduse õpetaja, teine vennapoeg Carl Benoni Justinus Hunnius oli baltisaksa luuletaja, vaimulik ja ajakirjanik; vennatütar Monika Hunnius oli laulupedagoog, kes kirjutas mälestusteraamatu "Minu onu Hermann", mis on tema isa esimese abikaasa vennast Carl Hermann Hessest ja suvedest tema juures Paides.

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

Haapsalus asub Karl Abraham Hunniuse monument.

ViitedRedigeeri

↑ Isidor Brennsohn: Die Aerzte Estlands vom Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Estlands, Hirschheydt, 1922, lk.223
↑ EE 14. köide lk. 95

VälislingidRedigeeri

Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust

[1] Isidor Brennsohn: Die Aerzte Estlands vom Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Estlands, Hirschheydt, 1922, lk.223

[2] EE 14. köide lk. 95

[1]

[2]