Karl von Hunnius
Karl (Carl) Abraham von Hunnius (23. juuli/3. august 1797 Tallinn – 28. aprill/10. mai 1851 Haapsalu) oli Eestimaa arst[1] ja eesti kurortoloogia rajaja.
_Abraham_Hunnius.JPG)
Õppis aastatel 1815–1819 Tartu Ülikoolis, meditsiinidoktor aastast 1821. Oli aastast 1820 Haapsalus abiarstiks, aastatel 1830–1851 oli Haapsalus kreisiarstiks.
Analüüsis esimesena sealse lahe muda ja hakkas seda kasutama raviks. Asutas Haapsalu kuurordi: rajas aastal 1825 krahv Karl Magnus Claus De la Gardie toetusel esimese mudaravila, praegusel Suur-Liiva tänaval Kassininal (Kastininale) ning hakkas patsientide ravimisel katsetama Haapsalu ümbruse lahtede mudaga, mida loetakse ka Haapsalu kuurordi tegevuse alguseks.[2] Carl Abraham Hunnius töötas välja mudaravi metoodika ja muda kasutamise näidustused ning teda peetakse Eesti kurortoloogia rajajaks. 1845. aastal avas ta ka teise mudaravila. Aastatel 1845–1847 ehitas Suuremõisa parun Adam Theodor Andreas von Ungern-Sternberg (1819–1847) Tagalahe äärde kõrgemale seltskonnale mõeldud moodsa kivist mudaravila. Hunniuse uurimused avaldati postuumselt: "Die Seebäder Hapsals", 1853[3].
1837. aasta detsembris loodi Haapsalus eestikeelse alghariduse andmiseks Haapsalus sihtasutus "Karl-Stift", kuhu kuulusid dr. Hunnius, pastor Adolf Eduard Max Konstantin Hörschelmann ja apteeker Carl Leopold Bergfeldt ning 1839. aastal saadi Haapsalu linnanõuniku dr. C. A. Hunniuse eestvõttel Venemaa keisririigi Rahvahariduseministrilt loa eestikeelse kooli asutamiseks. Kool asus algul Kooli tänav 6 hoones. 1841. aastal valmis aga C. A. Hunniuse krundil Ehte tänav 14 hoone kooli jaoks.
Carl Abraham von Hunnius algatas koos Carl Leopold Bergfeldtiga Haapsalu Promenaadi rajamise, kui Tagalahe äärde veetõusude vastaseks kaitseks hakati 1859. aastal rajama kaldakindlustust, mille kaldapealsele kujunes 4,5 m laiune ja umbes kilomeetri pikkune Suur promenaad. Suur promenaad sai alguse 1852. aastal rajatud vene õigeusu Haapsalu Maria-Magdaleena kiriku juures oleva, 1880. aastal rajatud Nikolai pargi juurest ja ulatus 1885. aastal rajatud villa Friedheimini (tänapäeval Supeluse tänav 2). Haapsalu väike ehk Šokolaadi promenaad asus seal, kus on praegu Pjotr Tšaikovski puiestee, ulatudes villa Freidheimist (Supeluse tn 2) kuni Ungern-Sternbergi kinnistuni, sinna, kuhu 1940. aastal paigutati Roman Haavamägi loodud Pjotr Tšaikovski mälestuspink.
IsiklikkuRedigeeri
Tema vend Konstantin Hunnius oli Narva Johannese koguduse õpetaja, vennapoeg Fromhold Hermann Hunnius oli Viru-Nigula koguduse õpetaja, teine vennapoeg Carl Benoni Justinus Hunnius oli baltisaksa luuletaja, vaimulik ja ajakirjanik; vennatütar Monika Hunnius oli laulupedagoog, kes kirjutas mälestusteraamatu "Minu onu Hermann", mis on tema isa esimese abikaasa vennast Carl Hermann Hessest ja suvedest tema juures Paides.
Karl von Hunnius oli abielus Alexandra von Ungern-Sternbergiga, tema poeg Karl Arthur von Hunnius oli samuti meedik.
,_kreisiarst,_kuurordi_arendaja,_esimene_mudaravila_1825,_esimese_eestikeelse_kooli_rajaja_1839_(Ehte_tn)._Algatas_koos_L._Bergfeldtiga_Haapsalu_Promenaadi_rajamise..JPG)
Mälestuse jäädvustamineRedigeeri
Haapsalus asub Karl Abraham Hunniuse monument, Karl von Hunnius on maetud Haapsalu vanale kalmistule ja hauatähiseks on valgest Itaalia Carrara marmorist valmistatud 3,7m kõrgune rist, mis paiknev looduslikust graniitrahnust alusel.
ViitedRedigeeri
- ↑ Isidor Brennsohn: Die Aerzte Estlands vom Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Estlands, Hirschheydt, 1922, lk.223
- ↑ "Eesti kurortoloogia rajaja eritemplil" Õhtuleht, 2. august 1997
- ↑ EE 14. köide lk. 95