Enn Tupp

Enn Tupp (sündinud 30. oktoobril 1941 Vohnja vallas Virumaal) on eesti pedagoog, sporditegelane, poliitik ja sõjaväelane.

Enn Tupp 2012. aastal

Elulugu

Ta lõpetas aastal 1965 eksternina Tallinna Kaugõppekeskkooli ja aastal 1973 Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Nõukogude armees teenides lõpetas ta aastal 1962 radisti-navigaatori erialal noorema koosseisu lennukooli ja lendas eri tüüpi lennukitel (põhiliselt An-12) kokku 750 lennutundi. Tuli 1971 Eesti meistriks laskesuusatamises (4×7,5) ja 1972 laskejooksus. Kuulus aastatel 1969–1972 Eesti laskesuusatamise koondvõistkonda.

Ta töötas aastatel 1966–1967 Dünamo suusavabrikus elektrikuna, oli 1967–1968 Võrus spordiühingus Jõud suusatreener, 1968–1969 Jõu Võru Spordikooli direktor. Aastatel 1970–1974 oli ta Väimela näidissovhoostehnikumis sõjalise ja kehalise kasvatuse õpetaja, 1974–1987 oli Jõu Võru Rajooninõukogu esimees ja 1987–1988 Kalevi spordiehitiste tehnik. Aastatel 1989–1990 oli valitud Võru linnapeaks.

Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, olles riigikaitsekomisjoni esimees ja haldusreformikomisjoni liige; 20. augustil 1991 hääletas ta Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Samuti kuulus ta Põhiseaduse Assambleesse, olles PS X peatüki – Riigikaitse – toimkonna esimees. 1987–1990 osales Tupp Rahvarinde tegevuses, 1987–1989 kuulus Võrumaa Rahvarinde eestseisusse.

Ta on olnud Kaitseministeeriumis kaitsepoliitikaosakonna juhataja ja 28. juunist 1994 kuni 17. aprillini 1995 kaitseminister.

Ta oli aastatel 1973–1988 NLKP liige. 1990 kuulus ta Eesti Kristlik-Demokraatlikku Liitu (Rahvusliku Koonderakonna Isamaa eelkäijasse). Aastatel 1992 kuni 2011 oli erakond Isamaa liige. 27. jaanuarist 2011 kuni 20. novembrini 2019 kuulus ta Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.

Ta kandideeris ka 1992. aasta Riigikogu valimistel (valimisliidu Isamaa nimekirjas), kuid ta ei osutunud valituks.

1996. aastast atesteeriti ta Eesti Kaitseväe ohvitseriks majori auastmes (Nõukogude Liidu auaste oli kapten) ja pärast vastavat väljaõpet 1997. aastal Šveitsis alustas ta sõjaväediplomaadi karjääri kaitseatašeena Lätis, Leedus ja Soomes. Akrediteerimisaja lõppedes järgnes teenistus kaitseväe peastaabis välissuhete koordinatsiooni vanemohvitserina ja 2003–2007 töötas jälle kaitseatašeeks akrediteeritult Taanis ja Norras.

2008. aastal arvati piirvanuse täitumisel kaitseväeteenistusest erru.

Alates 2015. aastast on Enn Tupp Eesti Eruohvitseride Kogu (EEOK) juhatuse esimees.

Teosed

Enn Tupp on üllitanud kaks romaani:

• "Detsembripäike" 2008 – pseudonüümi Arju Virukas all,
• "Dekoreeritud jumalad" 2012 – oma tegeliku nime all.

Tunnustus

• 1995 – Eesti kaitseministeeriumi aurelv
• 1998 – Eesti kaitseministeeriumi teeneterist
• 2000 – Leedu Vabariigi Kaitsejõudude teeneterist
• 2000 – Läti Vabariigi Kaitseministeeriumi teenetemedal
• 2001 – Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi kuldmärk
• 2002 – Riigivapi V klassi teenetemärk
• 2002 – Soome Vabariigi Valge Roosi I klassi teenetemärk (Suomen Valkoisen Ruusun Ritarikunnan I luokan ritarimerkki)
• 2003 – Rahuoperatsioonide Keskuse teenetemedal
• 2003 – Eesti Vabariigi Kaitseväe teeneterist
• 2006 – Riigivapi III klassi teenetemärk

Kirjandus

• "Kes on kes Eesti poliitikas 1988–1992". Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1992.

Välislingid

• Biograafia ESBL-is

Eelnev: Indrek Kannik

Eesti kaitseminister 1994–1995

Järgnev: Andrus Öövel