Arvo Junti
Arvo Junti (sündinud 17. aprillil 1953 Türil) on eesti jurist ja poliitik.
Ta on lõpetanud 1971. aastal Vändra Keskkooli ja 1976. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (õigusteaduskonnas).
Ta töötas aastatel 1989–1990 Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklikus Plaanikomitees / Majandusministeeriumis.
Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige. 20. augustil 1991 hääletas ta Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Ta oli ka Eesti Kongressi saadik ja Eesti Komitee I koosseisu liige.
Aastatel 1992–1995 oli ta VII Riigikogu liige (valimisliidu Rahvarinne nimekirjas); 1995–1999 VIII Riigikogus (Keskerakonna nimekirjas), seal oli ta 20. aprillist 1995 kuni 14. märtsini 1996 Riigikogu I aseesimees.
Riigikogus paistis Junti silma obstruktsiooniga ehk oskusega istungeid lakkamatute küsimuste, paranduste ja sekkumistega venitada. Tema nime järgi sai obstruktsioon endale sünonüümiks juntimine.[1]
1981 - 2019 kuulus ta vandeadvokaadina Eesti Advokatuuri. Ta oli Advokaadibüroo Arvo Junti juhataja.
Ta on töötanud õppejõuna Mainori Majandusinstituudis, Audentese Ülikoolis ja Akadeemias Nord.
Tunnustus
muudaKirjandus
muuda- Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000 AS Kirjastus Ilo, 2003
- "Valitud ja valitsenud..." koostanud Jaan Toomla. Tallinn 1999
Viited
muuda- ↑ Koch, Tuuli (12. juuli 2008). "Ekspoliitik Arvo Junti – juntimise ristiisa". Postimees.ee. Vaadatud 10. augustil 2023.
Välislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Arvo Junti |