El Ali lend 1862
El Ali lend 1862 oli 4. oktoobril 1992 toimunud lennuõnnetus, mille põhjustas Boeing 747 kaubalennukilt lennu ajal kahe mootori eraldamine. Kui piloodid üritasid sooritada hädamaandumist, kaotas lennuk juhitavuse ja sööstis Amsterdami Bijlmermeeri asumi kortermajja. Asumi nime järgi tuntakse õnnetust Hollandis kui Bijlmerramp (Bijlmeri katastroof).
| El Ali lend 1862 | |
|---|---|
 Õnnetuspaik peale õnnetust | |
| Intsidendi ülevaade | |
| Kuupäev | 4. oktoober 1992 |
| Koht |
Amsterdam,  Holland |
| Põhjus(ed) | Kahe mootori eraldumine metalliväsimuse tõttu |
| Reisijaid | 1 |
| Meeskond | 3 |
| Vigastatuid | 15 raskelt, 11 kergelt (kõik vigastatud maapinnal) |
| Hukkunuid | 43 (4 lennukis, 39 maapinnal) |
| Õhusõiduki tüüp | Boeing 747, kaubalennuk |
| Tõusis õhku | Amsterdami Schipholi lennujaamast |
| Sihtkoht | Tel Aviv |
| Lennufirma | El Al |
Õnnetuses sai surma 43 inimest, kellest neli hukkus lennukis ja 39 maapinnal. Paarkümmend inimest sai vigastada. See oli ohvriterohkeim Hollandi territooriumil aset leidnud lennuõnnetus.
Õnnetus muuda
Lennuk startis kell 18.20, umbes tund aega plaanitust hiljem. Lennuki pardal oli kolm meeskonnaliiget ja üks reisija. Lennuki startimisel midagi ebatavalist ei olnud. Kui lennuk oli Gooimeeri järve kohal kõrgust kogumas, kuulsid meeskonnaliikmed pauku. 3. mootor oli eraldunud, ette liikunud ja taha paiskudes rammis tiivalt 4. mootori. Mootorite eraldumine kahjustas tugevalt ka tiiba, aga lennuk püsis õhus. Pauku kuulsid ka järvel olnud inimesed. Järvel olnud politseinikust kalamees nägi, et taevast kukkusid järve lennukimootorid ja ta andis sellest võimudele teada.
Lennuki kapten teatas lennujuhile, et neil on hädaolukord, ja palus luba tagasipöördumiseks Schipholi lennujaama. Meeskond teadis, et kolmas ja neljas mootor olid võimsuse kaotanud, aga nad ei teadnud, et tiib on kahjustatud ja mootorid on lennukilt eraldunud. Selle põhjustas see, et kokpitist võis raskustega näha ainult neljandat mootorit, kuid kolmandat mootorit polnud kokpitist üldse näha. Lennujuht andis loa, aga pidi Amsterdami kohal tiirutama, enne kui oli piisavalt madalal, et suunduda lennujaama maanduma. Kui lennuk hakkas Schipholi lennujaamale lähenema, kaotasid piloodid lennuki üle kontrolli, sest maandumisprotseduuride tõttu oli vasaku tiiva tõstejõud muutunud oluliselt suuremaks kui kahjustatud parema tiiva oma ja lennuk kaldus paremale. Vahetult enne elumajja sööstmist oli lennuki kalle 90 kraadi paremale.
Schipoli lennujaama saabuvate lendude juhid nägid, et lennuk kadus radariekraanilt ja said õnnetusest teada lennujaama lennujuhtimistornis olnud lennujuhtidelt, kes nägid kauguses suitsusammast. Lennujuhid alarmeerisid seejärel päästeteenistust.
Põhjused muuda
Uurijad tuvastasid hiljem, et kolmanda mootori kinnitused olid metalliväsimusega ja lõpuks purunesid. Kui kolmas mootor eraldus, liikus see ette, mis on lennu ajal ootamatult eralduvate mootorite puhul haruldane. Mootor peaks sellisel juhul tavaliselt taha paiskuma, ilma et ta tiiba või tiivas olevaid kütusepaake kahjustaks, sest mõlemad kahjustused on lennukile ohtlikud. Pärast kolmanda mootori eraldumist paiskus see ette ja rammis seejärel tiivalt neljanda mootori, mille eraldumine kahjustas ka tiiba.
Pärast mootorite eraldumist oli tiibade tõstejõud erinev, aga kiirus oli piisav selleks, et parem tiib suudaks lennukile piisava tõstejõu anda. Kui piloodid kiirust alandasid, et maanduda, vähenes kahjustatud parema tiiva tõstejõud sedavõrd, et lennuk kaldus paremale ja piloodid ei suutnud lennukit enam juhtida.
Hukkunud muuda
Pärast õnnetust oletati, et hukkunud on vähemalt 200 inimest, aga päästetöötajad leidsid siiski vaid 43 hukkunu surnukehad. Hukkunute arv võinuks ilmselt olla veelgi suurem, kuid tänu ilusale ilmale olid paljud inimesed, kes elasid hävinud korterites, läinud välja. Siiski arvatakse, et õnnetuses hukkus rohkem inimesi kui ametlikult kirjas, sest majas elas palju sissekirjutamata immigrante.
Mälestusmärk muuda
Hukkunutele on ehitatud mälestusmärk puu juurde, mis elas õnnetuse üle. Mälestusmärgil on kirjas kõigi 43 hukkunu nimed. Õnnetust mälestatakse igal aastal ja hukkunute austamiseks ei lenda siis lennukid tund aega üle piirkonna, kuhu lennuk kukkus.