Kääne
grammatiline kategooria, mis väljendab fraasis või lauses morfoloogiliselt sõna süntaktilist rolli ja grammatilist seost teiste sõnadega
 |
See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; astronoomia mõiste kohta vaata Kääne (astronoomia) |
Artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. Märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust. |
Kääne on käändsõna grammatiline kategooria, mis väljendab fraasis või lauses morfoloogiliselt sõna süntaktilist rolli ja grammatilist seost teiste sõnadega.
Käänete arv keeltes erineb; näiteks ladina keeles on kuus käänet, aga eesti keeles neliteist. Nii indoeuroopa kui ka uurali keeltes on arvatavasti algul olnud 7–8 käänet, kuid, kui indoeuroopa keeltes on käänete arv pigem vähenenud, siis uurali keeltes on enamasti käändeid juurde tekkinud.
Käänete loendRedigeeri
- Nimetav (Nominatiiv)
- Omastav (Genitiiv)
- Osastav (Partitiiv)
- Sihitav (Akusatiiv)
- Daativ
- Instrumentaal
- Viisiütlev (Instruktiiv)
- Kaasaütlev (Komitatiiv)
- Sisseütlev (Illatiiv)
- Suunduv kääne (Aditiiv)
- Seesütlev (Inessiiv)
- Seestütlev (Elatiiv)
- Alaleütlev (Allatiiv)
- Alalütlev (Adessiiv)
- Alaltütlev (Ablatiiv)
- Saav (Translatiiv)
- Rajav (Terminatiiv)
- Olev (Essiiv)
- Viisiolev (Essiiv-instruktiiv)
- Ilmaütlev (Abessiiv)
- Lokatiiv
- Kauduütlev (Prolatiiv)
- Vokatiiv
- Absolutiiv
- Ergatiiv
- Latiiv
- Separatiiv
- Suunduv (aditiiv)
- Juurdeütlev
Nende hulgast eesti keele käänded: