Viisiütlev kääne

Viisiütlev ehk instruktiiv on (tegutsemis)viisi väljendav kääne, mis on soome ja turgi keeltes. Tegelikult viisiütlev on olemas eesti keeles ainult väljenditena nagu käsitsi, jalgsi, pikisilmi, värisevi käsi, lehvivi hõlmu, suuri silmi, avasui (vrd soome keeles: käsin, jaloin, pitkin silmin, värisevin käsin, liehuvin helmoin, suurin silmin, avosuin).

Soome keelesRedigeeri

Soome keeles on kolm haruldasemat käänet viisiütlev, alalütlev (adessiiv) ja kaasaütlev (komitatiiv). Viisiütlev kääne vastab küsimusele "mismoodi?" ja "kuidas?". Tavapäraselt see esineb mitmuses, v.a kuljimme jalan (e k 'liikusime jalgsi'). Käänet kasutatakse ka väljendama viisi, kuidas tegevus sooritatakse, nt kuljimme laulaen (e k 'liikusime lauldes') ja hän lähti ihmetellen (e k 'ta läks imestades').

Moodustamine toimub niimoodi, et käände lõpp -n liidetakse nõrga mitmusevormiga:

Instruktiiv
oma omi- omin
silmä silmi- silmin
paljas paljai- paljain
jalka jaloi- jaloin
arka aroi- aroin

Kui tegusõna tüvi lõpeb e-ga, muutub see käändes i-ks, nt lukea -> lukien; itkeä -> itkien.

Soome keeles rääkides kasutatakse tihti instruktiive kui abisõnu, nt hiukan ('natuke'), harvoin ('harva'), hitaammin ('aeglasemalt'), enemmän ('enam, rohkem'), alun perin ('algusest peale'), samoin ('samuti'), tarkoin ('täpselt, hoolikalt'), takaperin ('tagurpidi'), niin ('nii'), noin ('nõnda, umbes'), näin ('niimoodi, sedaviisi'), kuin ('kui'), kuinka ('kuidas'), aivan ('täiesti, lausa, just täpselt'), tyystin ('täiesti, hoopis, põhjalikult'), varsinkin ('eriti, eelkõige'), väkisin ('jõuga, vägisi, vägivaldselt'), läpikotaisin ('läbinisti, läbi ja lõhki'), oikein ('õigesti, korralikult'), ylen ('väga, eriti').

Turgi keeledRedigeeri

Türgi keeles instruktiivi lõpp on -le, nt Trenle geldim 'sõitsin rongiga'.

AllikadRedigeeri