Viisiütlev kääne

Viisiütlev ehk instruktiiv on (tegutsemis)viisi väljendav kääne, mis on soome ja turgi keeltes. Tegelikult viisiütlev on olemas eesti keeles ainult väljenditena nagu käsitsi, jalgsi, pikisilmi, värisevi käsi, lehvivi hõlmu, suuri silmi, avasui (vrd soome keeles: käsin, jaloin, pitkin silmin, värisevin käsin, liehuvin helmoin, suurin silmin, avosuin).

Soome keeles

Soome keeles on kolm haruldasemat käänet viisiütlev, alalütlev (adessiiv) ja kaasaütlev (komitatiiv). Viisiütlev kääne vastab küsimusele "mismoodi?" ja "kuidas?". Tavapäraselt see esineb mitmuses, v.a kuljimme jalan (e k 'liikusime jalgsi'). Käänet kasutatakse ka väljendama viisi, kuidas tegevus sooritatakse, nt kuljimme laulaen (e k 'liikusime lauldes') ja hän lähti ihmetellen (e k 'ta läks imestades').

Moodustamine toimub niimoodi, et käände lõpp -n liidetakse nõrga mitmusevormiga:

Instruktiiv

oma	omi-	omin
silmä	silmi-	silmin
paljas	paljai-	paljain
jalka	jaloi-	jaloin
arka	aroi-	aroin

Kui tegusõna tüvi lõpeb e-ga, muutub see käändes i-ks, nt lukea -> lukien; itkeä -> itkien.

Soome keeles rääkides kasutatakse tihti instruktiive kui abisõnu, nt hiukan ('natuke'), harvoin ('harva'), hitaammin ('aeglasemalt'), enemmän ('enam, rohkem'), alun perin ('algusest peale'), samoin ('samuti'), tarkoin ('täpselt, hoolikalt'), takaperin ('tagurpidi'), niin ('nii'), noin ('nõnda, umbes'), näin ('niimoodi, sedaviisi'), kuin ('kui'), kuinka ('kuidas'), aivan ('täiesti, lausa, just täpselt'), tyystin ('täiesti, hoopis, põhjalikult'), varsinkin ('eriti, eelkõige'), väkisin ('jõuga, vägisi, vägivaldselt'), läpikotaisin ('läbinisti, läbi ja lõhki'), oikein ('õigesti, korralikult'), ylen ('väga, eriti').

Turgi keeled

Türgi keeles instruktiivi lõpp on -le, nt Trenle geldim 'sõitsin rongiga'.

Allikad

• Kristiina Ross. "Instruktiiv läänemeresoome keeltes", Tallinn, Valgus, 1988.
• Harvinaiset sijamuodot (soome keeles)
• Viisiütlev kääne EKSS-is
• Tapasijat (soome keeles)