Alistus

Alistusseos ehk subordinatsioon on üks lause moodustajate vaheline grammatiline seos. Alistusseoses osalevad põhisõna ja laiend. Põhisõna on laiendust nõudev või laiendust lubav element. Laiend on põhisõna laiendav element. Alistusseos jaguneb kaheks liigiks:

• ühildumine ehk kongruents
• sõltumine ehk rektsioon

Ühildumine

Selle alistusseose puhul määrab põhisõna (poolpaksus kirjas) grammatiline vorm laiendi vormi, nt

• ilus tüdruk (nii põhisõna kui laiend on nimetavas käändes), ilusa+le tüdrukule (nii põhisõna kui laiend on alaleütlevas käändes), ilusa+(te)ks tüdruku+(te)ks (nii põhisõna kui laiend on saavas käändes)
• maitsev toit (nii põhisõna kui laiend on nimetavas käändes), maitsva toidu (nii põhisõna kui laiend on omastavas käändes), maitsvat toitu (nii põhisõna kui laiend on osastavas käändes)

Sõltumine

Selle alistusseose puhul määrab põhisõna (poolpaksus kirjas) tähendus laiendi vormi või laiendiga kaasneva kaassõna, nt

• käänderektsioon: joonistas pilti, luges luuletust, hoolib sõpradest
• infinitiivrektsioon: tahab magada, käskis joosta
• kaassõnarektsioon: vastutama laste eest
• lauserektsioon: ütles, et ta on väsinud

Kirjandus

• M. Ehala, Eesti keele struktuur, 2001.
• M. Erelt, Eesti lauseõpetuse põhimõtted, 1986.
• K. Mihkla, A. Valmis, Eesti keele süntaks kõrgkoolidele, 1979.
• http://www.ut.ee/Ural/ariste/loputood/Ventchakova.pdf