Harjumaa jalaväerügement
Harjumaa jalaväerügement (rootsi k. Estländskt infanteriregemente af Harriska kretsen) oli 1701–1710 tegutsenud Rootsi jalaväerügement, mis osales Põhjasõja Eesti sõjatandril. Üksus hävis Tallinna langemise järel. Üksuse ülem oli ooberst Bogislaus von der Pahlen.
Üksuse sinisel lahingulipul on kujutatud kuldset vapikilpi, millel on kolm otse vaatavat tumesinist lõvi. Säilinud lipp on valmistatud 1707. aastal Stockholmis Olof Hoffmanni poolt.[1][2]
Üksuse teenistusajalugu muuda
Harjumaa jalaväerügement moodustati 1701. aasta kevadel. Selle ülemaks määrati ooberst Bogislaus von der Pahlen. 1077-meheline üksus viidi üle Liivimaale, 1701. aasta sügisel paiknes rügement Ahja jõe ääres.[3] 1703. aastal viidi rügement siiski Tallinna tagasi. 1705. aastal osales üksusest 20 meest dessandil Kroonlinnale, mis aga läbi kukkus.[1] Kuigi von der Pahlen kiitis 1705. aastal oma rügemendi olukorda, palus ta järgmisel aastal Eestimaa viitsekuberner Wolmar Anton von Schlippenbachi väljaantud plakati kaudu, et roodutalupojad üksuse riietamisel rohkem kaasa aitaks.[4][1] 1709. aastal oli üksuse koosseisus 949 reameest.[5] 1710. aastal alistus rügement Tallinna langemise järel.[6]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Lk 16 (Horisont, 1994)
- ↑ "Swedish Colours from Enlisted and Militia Units in the Baltic Provinces 1700-1710" (PDF). Vaadatud 18.01.2024.
- ↑ "ÜLDVAADE HARJU RÜGEMENDI VÕITLUSTEEST". Vaadatud 18.01.2024.
- ↑ Lk 52 (Eesti rahva ajaloost, 1960)
- ↑ Lk 47 (Horisont, 2013)
- ↑ Lk 21 (Nordensvan, 1920)
Kasutatud kirjandus muuda
- Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700–1721. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 1960.
- Kroon, Kalle. Kolme lõviga lipu all. Horisont. Nr. 1. 1994.
- Kroon, Kalle. Eestlaste vabadusest ja väest Rootsi aja lõpul. Horisont. Nr. 2. 2013.
- Nordensvan, Carl Otto. Svenska arméns regementen 1700–1718. 1920.