Uniküla mõis (Sangaste)

Uniküla mõis (saksa keeles Unniküll) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Teine samanimeline mõis oli Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal. [1]

Mõisale kuulus 1577,07 ha müümata mõisamaad, 27,5 ha müüdud mõisamaad, 146,78 ha müümata talumaad, 942,38 ha müüdud talumaad, 1 ühik müüdud mõisamaad, 18 talu.

Keskajal kuulus Uniküla Tartu piiskopkonna Kärkna kloostrile. Vene-Poola sõja (1562–1582) järel Poola kuningas Stefan Batory andis suurema osa Kärkna abtkonna mõisatest kloostri maaalal kuninglikkudele majandusmõisatele, nende hulgas ka Conrad Taube[2] mõisad, Uniküla, Lätiküla (Lettenküll) ühes Pextega, Morajerwe[3] ja Morajerwe Jorikas'ega, Tammepee ja Luua mõisa. Tasuks selle eest andis kuningas Stefan Batory 28. veebruaril 1585 Conrad Taube'le, kes Võnnu vojevoodkonna „veinikallaja" (der Mundschenk) oli, Laatre mõisa ühes Wainkkatz'i, Tõlliste, Mõisamaa, Uneküla, Hastikuse, Rama, Herru ja Bella küladega[4].

Mõis rajati 1829 Tõlliste mõisast eraldatud alast.[5], 1829. aastal müüs krahv Friedrich Mengden Uniküla mõisa vürst Magnus Barclay de Tollyle (1798–1871), kes müüs Uniküla mõisa 15. juulil 1860 paruness Marie Campenhausen'ile (sünd. von Smitten).


Viimana mõisaomanik 1919. aastal oli Arnold von Gersdorff.

Viited

muuda
  1. http://www.mois.ee/pikknimu.shtml (vaadatud 27.02.2016)
  2. Conrad Taube, a.d.H. Folk, www.geni.com
  3. Kitseküla, www.eki.ee
  4. Muistsed külad ja läänid., Postimees (1886-1944), nr. 16, 17 jaanuar 1928
  5. Uniküla mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 24.02.2016)

Välislingid

muuda