Fredrik I
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2007) |
Fredrik I (28. aprill 1676 – 25. märts 1751) oli Rootsi kuningas.
Fredrik I sündis 1676. aastal Hessen-Kasseli markkrahvi ja Kuramaa hertsogi Jakob Kettleri tütre Maria Amalia pojana. Ta paistis vaprusega silma Hispaania pärilussõjas (1701–1714), Inglise vägede koosseisus sõdides ja Karl XII Norra sõjaretkel.
Abielludes Karl XII noorema õe Ulrika Eleonoraga 1715. aastal oli ta lesk. Tema esimene abielu Preisimaa printsessi Louise'ga kestis viis aastat (1700–1705).
Karl XII surma järel (1718) loobus kuningannaks valitud Ulrika Eleonora pärast lühiajalist valitsusaega 1720. aasta jaanuaris tema kasuks Rootsi troonist. Fredrik valiti Rootsi kuningaks absolutismivastaste jõudude toel, kes pidasid Põhjasõja ja Rootsi suurriigi staatuse kaotuse peamiseks põhjustajaks absolutistliku valitsejana talitanud Karli. Tegelikku võimu polnud Fredrik I-l kunagi, kuna juba Ulrika Eleonora valitsusaja alguses kuulutati välja niinimetatud Vabadusajastu, mis tähendas tegelikult parlamentaarse riigikorralduse kehtestamist Rootsis. Omamata muud tegevust, andus Fredrik jahipidamisele ja armuafääridele. Kuninga ametlikuks armukeseks sai Hedvig Taube, kes sünnitas talle kaks poega ja kaks tütart. Et abielust Ulrika Eleonoraga lapsi polnud, lõppes pärast Fredriki surma ka Pfalzi dünastia.
| Eelnev Ulrika Eleonora |
Rootsi kuningas 1720–1751 |
Järgnev Adolf Fredrik |