Ava peamenüü

Maarja-Magdaleena kihelkond

kihelkond Tartumaal

Maarja-Magdaleena kihelkond (lühend MMg; Kirchspiel St. Marien-Magdalenen in Kreis Dorpat) oli kihelkond Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Maarja-Magdaleena kihelkond

saksa keeles Kirchspiel St. Marien-Magdalenen

Pindala: 400 km² km²
kihelkonnakirik: Maarja-Magdaleena kirik
Liivimaa kubermangu Tartu kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Maarja-Magdaleena kihelkonnakirikuks on Maarja-Magdaleena kirik, mis asub Maarja-Magdaleena külas.

Piirkonna ajaluguRedigeeri

Maarja-Magdaleena kihelkonda on ajalooürikutes esmakordselt mainitud 1443. aastal (krespel to der Nyenkerken), kuid oma praeguse nime sai kihelkond alles 17. sajandil.

Maarja-Magdaleena kihelkond on loodud kahe muinasmaakonna piirialadele. Põhjapoolne osa (Kudina-Saare ümbrus) kuulus Vaigasse, lõunapoolne aga territooriumile, mida kroonika nimetab Jogentagana (Jõetaguse, mõeldud on Emajõge).

Liivi ja Rootsi-Poola sõda laastasid seda piirkonda väga. Rahvaarv vähenes katastroofiliselt ja 1630. aastail on umbes kolmandik talupoegadest võõramaise, peamiselt vene päritoluga.

Pärast sõdu, elaniklonna vähenemist ja kiriku hävimist oli kihelkonna alad ühendatud Palamuse kihelkonnaga.

Rahvapärimus räägib, et Maarja-Magdaleena kirik olevat ära põlenud ja selle müürid hiljem paksu metsa seest üles leitud. 1644 õnnistati kirik uuesti sisse ja taastati kihelkond, kuhu kuulus ka Vara abikiriku piirkond.

1680. aastast on esimesed andmed Maarja-Magdaleena köstrikooli olemasolu kohta. Praegune Maarja-Magdaleena Põhikool loeb sellest ajast oma vanust.

Pärast Põhjasõda kuulus Maarja-Magdaleena kihelkonnas kogu maa mõisnikele. Kihelkonna põhjaossa jäid Saare mõis, Kudina mõis ja Jõemõisa mõis. Kihelkonna keskosa maad kuulusid Kaiavere mõisale, need ümbritsesid ka Maarja-Magdaleena kirikumõisa valdusi. Kaiavere mõisnik oli Maarja-Magdaleena kiriku patroon. Kaiavere mõisa juurde kuulusid Pataste, Lilo ja Kadrina karjamõisad. Kihelkonna edelaossa ulatusid Äksi kihelkonnas asuva Elistvere mõisa Juula ja Nigula karjamõisad ja Vedu mõisale kuuluv Toolamaa küla. Kihelkonna lõunaosa moodustasid Vara mõisa maad, kus tegutses Vara abikirik.

Nüüdne kihelkonnakirik ehitati vanast aastatel 1885–1887 põhjalikult ümber.

Kuni tsaariaja lõpuni olid kihelkonnad maal vähimaiks territoriaalüksusteks, mis ühendasid vallad ja mõisad. Eesti vabariigis said vallad kogu oma piirkonna elanikke haaravaiks administratiivsusteks. Kuna paljudesse valdadesse kuulus maid mitmes kihelkonnas, siis kaotasid kihelkonnad oma administratiivse tähtsuse ning sellistena nad ka tühistati 1925. aastal. Sellest ajast jäid nad tähistama kirikukoguduste piirkondi.

Kihelkonnas räägitav Maarja-Magdaleena murrak kuulub eesti idamurde lõunarühma[1].

Maarja-Magdaleena kihelkonna mõisadRedigeeri

Maarja-Magdaleena kihelkonna mõisavalladRedigeeri

Sellesse ajalooperioodi jääb ka inimestele perenimede panemine.

Maarja-Magdaleena kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad:

Maarja-Magdaleena kihelkonna valladRedigeeri

Maarja-Magdaleena kihelkonna vallad alates 1866:

Maarja-Magdaleena kihelkonna kalmistudRedigeeri

Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri

Tänapäeval jäävad kihelkonna maad Jõgeva ja Mustvee valla maale Jõgeva maakonnas ning Peipsiääre ja Tartu valda Tartu maakonnas.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri