Maarja-Magdaleena kihelkond

kihelkond Tartumaal
 See artikkel räägib Maarja-Magdaleena kihelkonnast; Tartu kreisi Tartu linnaümbruse kihelkonna kohta vaata artiklit Tartu-Maarja kihelkond.

Maarja-Magdaleena kihelkond (lühend MMg; saksa keeles Kirchspiel St. Marien-Magdalenen in Kreis Dorpat) oli kihelkond Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Maarja-Magdaleena kirik
Liivimaa kubermangu Tartu kreis. Liivimaa atlas (1798)

Maarja-Magdaleena kihelkonnakirikuks on Maarja-Magdaleena kirik, mis asub Maarja-Magdaleena külas.

Piirkonna ajalugu

muuda

Maarja-Magdaleena kihelkonda on ajalooürikutes esmamainitud 1443. aastal (krespel to der Nyenkerken), kuid oma praeguse nime sai kihelkond alles 17. sajandil.

Maarja-Magdaleena kihelkond on loodud kahe muinasmaakonna piirialadele. Põhjapoolne osa (Kudina-Saare ümbrus) kuulus Vaigasse, lõunapoolne aga territooriumile, mida kroonika nimetab Jogentagana (Jõetaguse, mõeldud on Emajõge).

Liivi ja Rootsi-Poola sõda laastasid seda piirkonda väga. Rahvaarv vähenes katastroofiliselt ja 1630. aastail on umbes kolmandik talupoegadest võõramaise, peamiselt vene päritoluga.

Pärast sõdu, elaniklonna vähenemist ja kiriku hävimist oli kihelkonna alad ühendatud Palamuse kihelkonnaga.

Rahvapärimus räägib, et Maarja-Magdaleena kirik olevat ära põlenud ja selle müürid hiljem paksu metsa seest üles leitud. 1644 õnnistati kirik uuesti sisse ja taastati kihelkond, kuhu kuulus ka Vara abikiriku piirkond.

1680. aastast on esimesed andmed Maarja-Magdaleena köstrikooli olemasolu kohta. Praegune Maarja-Magdaleena Põhikool loeb sellest ajast oma vanust.

Pärast Põhjasõda kuulus Maarja-Magdaleena kihelkonnas kogu maa mõisnikele. Kihelkonna põhjaossa jäid Saare mõis, Kudina mõis ja Jõemõisa mõis. Kihelkonna keskosa maad kuulusid Kaiavere mõisale, need ümbritsesid ka Maarja-Magdaleena kirikumõisa valdusi. Kaiavere mõisnik oli Maarja-Magdaleena kiriku patroon. Kaiavere mõisa juurde kuulusid Pataste, Lilo ja Kadrina karjamõisad. Kihelkonna edelaossa ulatusid Äksi kihelkonnas asuva Elistvere mõisa Juula ja Nigula karjamõisad ja Vedu mõisale kuuluv Toolamaa küla. Kihelkonna lõunaosa moodustasid Vara mõisa maad, kus tegutses Vara abikirik.

Nüüdne kihelkonnakirik ehitati vanast aastatel 1885–1887 põhjalikult ümber.

Kuni tsaariaja lõpuni olid kihelkonnad maal vähimaiks territoriaalüksusteks, mis ühendasid vallad ja mõisad. Eesti vabariigis said vallad kogu oma piirkonna elanikke haaravaiks administratiivsusteks. Kuna paljudesse valdadesse kuulus maid mitmes kihelkonnas, siis kaotasid kihelkonnad oma administratiivse tähtsuse ning sellistena nad ka tühistati 1925. aastal. Sellest ajast jäid nad tähistama kirikukoguduste piirkondi.

Kihelkonnas räägitav Maarja-Magdaleena murrak kuulub eesti idamurde lõunarühma.[1]

Maarja-Magdaleena kihelkonna mõisad

muuda

Maarja-Magdaleena kihelkonna mõisavallad

muuda

Sellesse ajalooperioodi jääb ka inimestele perenimede panemine.

Maarja-Magdaleena kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad:

Maarja-Magdaleena kihelkonna vallad

muuda

Maarja-Magdaleena kihelkonna vallad alates 1866:

Maarja-Magdaleena kihelkonna kalmistud

muuda

Kihelkonna alad tänapäeval

muuda

Tänapäeval jäävad kihelkonna maad Jõgeva ja Mustvee valla maale Jõgeva maakonnas ning Peipsiääre ja Tartu valda Tartu maakonnas.

Viited

muuda

Kirjandus

muuda
  • Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 383–384.
  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 239–241.
  • Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 296–297.
  • Hagemeister, Heinrich von; F. von Bulhovden (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk 118–122.

Välislingid

muuda