Alexander von Keyserling

Krahv Alexander Friedrich Michael Lebrecht Nikolaus Arthur von Keyserling (vene: Александр Андреевич Кейзерлинг) (15. august 1815 Kabile mõis, Kuramaa8. mai 1891 Raikküla mõis) oli baltisaksa geoloog ja paleontoloog ning poliitik.

Krahv Alexander von Keyserling

Alexander von Keyserling sündis Kuramaal Kabile mõisas krahv Heinrich Dietrich Wilhelm von Keyserlingki ja Anna Amalia Benigna von Nolde pojana.

Krahv Alexander von Keyserlingi vappepitaaf Tallinna toomkirikus

Kuni 19-aastaseks saamiseni õppis koduõpetaja Adolph Wilhelm Riemschneideri käe all.

Aastal 1834. asus ta Berliini Ülikoolis õigusteadust õppima kuid peagi vahetas selle loodusteaduste vastu. Keyserling kaitses 1841. aastal seal doktoriväitekirja.

18401843 osales ta mitmel teaduslikul uurimisreisil Siberisse. 1843. aastal sai ta kammerjunkru tiitli.

18461847 oli ta suurvürstinna Jelena reisikaaslane.

1847. aastal asus ta elama naise kaasavarana saadud Raikküla mõisa.

18481857 ja 18761879 oli ta Eestimaa Põllumajanduse Seltsi president.

18571862 oli Keyserling Eestimaa rüütelkonna peamees ja 18611862 ja 18731891 Eestimaa rüütelkonna maanõunik.

Aastast 1858. oli Peterburi Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige ja aastast 1887 auliige.

18591862 ja 18901891 oli ta Eestimaa Kirjanduse Ühingu president. 1859. aastal sai Keyserling kammerhärra, 1866. aastal õuemeistri tiitli.

1862–1869 oli ta Tartu Ülikooli kuraator. 1869 sai ta Tartu Ülikooli audoktoriks.

Charles Darwin märkis oma teoses "Liikide tekkimine" (1859) Keyserlingi kui üht oma eelkäijat evolutsiooniõpetuse väljatöötamisel.

Isiklikku

muuda

Alexander von Keyserling on maetud Raikküla mõisa lähedal asuvale perekonnakalmistule.

Tema poeg oli Leo Keyserling ja pojapoeg oli filosoof Hermann Keyserling.

Kirjandust

muuda

Välislingid

muuda


Eelnev
Vabahärra Konstant von Ungern-Sternberg
Eestimaa rüütelkonna peamees
18571862
Järgnev
Vabahärra Alexander von der Pahlen