Ava peamenüü

AjaluguRedigeeri

XVI sajand − 1919Redigeeri

 
Edle von Rennenkampffi suguvõsa aadlivapp

Päärdu oli XVI sajandi algul Uexkülli suguvõsa valdus. Nende ajal rajati sinna ilmselt sajandi 2. poolel mõis. Abielu kaudu omandasid selle neilt Taubed, kelle valduses püsis mõis XVIII sajandi alguseni. Seejärel kuulus mõis lühikest aega Pahlenitele ja siis Derfeldenitele, kes pidasid seda XVIII sajandi keskpaigani. 1749. aastal Päärdu ostu kaudu omandanud Jakob Gustav Edler von Rennenkampffi (1716−1791) järeltulijad olid mõisaomanikud 1872. aastani, mil nad müüsid selle Abjast pärit puusepp Johan (Juhan) Lüdigile (1819−1883). Ta hakkas 1874. aastal mõisa renditalusid päriseks müüma. Lüdigid olid mõisaomanikud 1908. aastani, mil viimaseks omanikuks sai pärilik aukodanik Bruno Richard Theodor Stein (1873−1939), kellelt mõis võõrandati 1919. aastal.

Pärast võõrandamistRedigeeri

1924. aastal kolis mõisa peahoonesse Päärdu kool. See õppeasutus tegutses seal 1972. aastani, mil kool liideti Kivi-Vigala Põhikooliga. Seejärel seisis mõis pikalt tühjana. Tänapäeval on mõisakompleks eravalduses.

KarjamõisadRedigeeri

Palase mõis (Pallas) ehk Pallaste mõis oli varem karjamõis, kuid 1770. aastate paiku sai sellest iseseisev mõis ja hiljem oli see poolmõis. Mõisnik Peter von Rennenkampffi järgi nime saanud Peetrimõisa (Peterhof) ehk Maanda karjamõis asus Rääskis. See tükeldati aastatel 18701874 ja jagati kaheks taluks.

Mõisa suurusRedigeeri

1566. aasta revisjoni andmetel oli Päärdu mõis kümne ja poole adramaa suurune valdus. 1774. aasta revisjoni järgi hinnati selle suuruseks 14,75 adramaad ja 1840. aastal 32 ruutkilomeetrit. 1910. aastaks oli mõisal maad umbes 1000 hektarit. XVIII sajandi alguses kuulusid Päärdu mõisale lisaks Kose (Päärdu) külale tänapäevase Rääski, Palase ja Kurevere küla alad.

Mõisa nimestRedigeeri

Saksakeelne nimi Kosch tuleneb Päärdu varasemast nimest Kose. Praegu eestikeelne variant pärineb XVII sajandi mõisaomaniku Berend Taube eesnimest.

Mõisa rahvastikRedigeeri

XVII sajandi lõpul elas mõisa alal umbkaudu 250 inimest. Pärast 1711. aasta katku oli alles vaid 42 inimest. Seejärel hakkas elanike arv uuesti kasvama.

MõisaansambelRedigeeri

PeahooneRedigeeri

Varasem häärber hävis põlengus 16. juunil 1546. Hilisem üldkompositsioonilt varaklassitsistlik, kuid baroksete detailidega kahekorruseline kelpkatusega peahoone valmis 1790. aastal mõisaomanik Jakob Gustav Edler von Rennenkampfi (1716−1791) ajal.[1]. 1905. aasta sündmustes jäi Päärdu erinevalt teistest ümbruskonna mõisatest puutumata, kuna levisid kuuldused, et härrastemajja tahetakse paigutada kool. 1980. aastatel hakati häärberit puhkebaasiks renoveerima, kuid taastamistööd katkesid. 1990. aastatel eravaldusse läinud mõisasüda taastatakse.

ParkRedigeeri

Viie hektari suurune park on looduskaitse all.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Päärdu mõis võrguküljel eestigiid.ee

VälislingidRedigeeri