Rozbeķi mõis

See artikkel on mõisast; linnuse kohta vaata artiklit Rozbeķi vasallilinnus.

---

Rozbeķi mõis (saksa keeles Schloß Rosenbeck, läti keeles Rozbeķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Cēsise piirkonnas Stalbe vallas Rozulas.

Rozbeķi mõisa jahimajakese varemed

Rozbeķi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 33

Ajalugu

Mõis on kujunenud Rozbeķi vasallilinnuse juurde kuulunud maadest. Aastal 1622 andis Rootsi kroon pärast poolakate moodustatud Võnnu ja Volmari peapiiskopkonnas toimunud linnuste ja mõisate reduktsiooni linnused ja 13 mõisat oma riigikantslerile krahv Axel Oxenstiernale. Uue mõisakompleksi rajamise järel jäi vanade linnusevaremete juurde Althofi ehk Vecmuiža (tõlkes Vanamõisa) karjamõis.

1632. aasta kohta on andmeid, et Rozbeķi, Augstroze, Raiskumsi ja Murjani mõisat valitses Fabian von Rosen. XVII sajandi keskpaigani kuulus Rozbeķi valdus Krüdeneride perekonnale. 1663 ja 1671 müüsid Jürgen Krüdener ja tema naine Rozbeķi mõisa osade kaupa maanõunik Heinrich von Patkulile.

1767 läks valdus pärimise teel von Albedyllile ja von Rokassowskile ja hüpoteegi teel von Taubele ja von Loudonile. 1872 ostis selle vabahärra Balthasar von Campenhausen. Tema poeg müüs mõisa Max von Siversile.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal kümme adramaad, sellele allus 244 mees- ja 265 naishinge. 1641. aastal oli mõisa suuris 6 adramaad, 1688. aastal 10 ja 3/4 adramaad, 1734. aastal 7 ja 3/5, 1757. aastal 10 adramaad, 1823. aastal 12 adramaad. 1832. aastal oli mõisal 7 ja 3/20 adramaad, 1881. aastal 2 ja 43/80, lisaks 7 ja 27/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.

Karjamõisad

Mõisale kuulus 1816. aastal kaks karjamõisat: Althof ja Schulland.

Kirjandus

• Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 148.