Püssi mõis

Püssi mõis (saksa keeles Neu-Isenhof) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal[1]. Nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonda Lüganuse valda.

Püssi mõisa peahoone 20. sajandi alguses
Püssi mõisa sepikoda

Püssi nime on esimest korda mainitud kujul Püssz 1472. aastal.

OmanikudRedigeeri

1732. aastal ostis Püssi mõisa Holsteini kaardiväe kindralmajor, Eestimaa maanõunik ja Eestimaa rüütelkonna peamees (1747–1753) Otto Magnus von Stackelberg. Püssi mõis oli tema valduste keskus, lähikonnas kuulusid talle veel Purtse mõis ja Kohtla mõis. Püssi mõisa päris tema poeg Otto Magnus von Stackelberg juunior.

MõisahoonedRedigeeri

Püssi mõisa sepikoda[2] ja Püssi mõisa kohtumaja[3] on tunnistatud kultuurimälestiseks.

 
Püssi mõisa karjakastell

Otto Magnus von Stackelberg juunior oli Venemaa keisririigi diplomaat ja pikaajaline kõrge positsioon Vene tsaariõukonnas tuli kasuks. Tsaariarmee toitlustamiseks ostis krahv ümbruskonnast kokku pulle, nuumas neid ning müüs edasi tsaariarmeele. Selleks rajatigi aastail 1850–1890 Püssi mõisa juurde suur karjakastell[4].

1917. aastal, kui Virumaal algas mõisate ülevõtmine vastavalt Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu 24. novembri 1917. aasta otsusele, toetas otsust ka Eesti maatameeste konverents Tallinnas 3. ja 4. detsembril. Üldiselt läks mõisate ülevõtmine rahulikult, vaid Püssis tekkis tõsine konflikt 10. detsembril 1917, kus lasti maha kolm Tallinnast tulnud punakaartlast Mihkel Aitsam, Rudolf Imberg ja Jüri Kalmus[5].

ViitedRedigeeri

  1. http://www.mois.ee/pikknimp.shtml (vaadatud 23.12.2015).
  2. 13951 Püssi mõisa sepikoda, 19. sajand, Kultuurimälestiste riiklik register.
  3. 13947 Püssi mõisa kohtumaja, 19. sajand, Kultuurimälestiste riiklik register.
  4. Püssi mõisa karjakastell 19. sajandist, Reisijuht.ee, 21.07.2018.
  5. 40 aastat tagasi Püssi mõisas, 1957 EESTI RAADIO, 10.12.1957

VälislingidRedigeeri