Edise vasallilinnus

Edise vasallilinnus (saksa keeles Schloẞ Etz) oli vasallilinnus Edise külas Jõhvi kihelkonnas Virumaal.

Linnuse asendiplaan 19. sajandist.
Autor: Carl Faehlmann
Linnuse vaade läänest 19. sajandil.
Autor: Carl Faehlmann

Tänapäevase haldusjaotuse järgi asuvad linnuse varemed Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas.

Linnuse ajalugu muuda

Edise linnus ehitati 15. sajandil kolmekorruselise kindlustatud tornina. Ajaloolase Ants Heina uurimistööde alusel võib arvata linnuse ehitusajaks aastat 1477. Edise linnus oli koos Jõhvi kindluskiriku ja Purtse vasallilinnusega sealkandis üks kolmest sõjalisest tugipunktist ja kaitserajatisest. Edise linnus võimaldas kontrollida Tallinnast ja Tartust tulevaid ja Narva viivat teed. Edise vasallinnust mainis Renneri kroonika Narva ja Vasknarva ordulinnuse kõrval tähtsuselt kolmanda linnusena Alutagusel.

Linnus kuulus Michael von Taube andmetel Taubede suguvõsale 13. sajandist[1], tõestuskirjades on lossi Taubede omanduses esmamainitud 1477. aastal. 16. sajandi viimasel veerandil oli Edise mõisa ja loss, Kuressaare komandandi Hans von Focki[2] omanduses. Loss müüdi kindral Georg Johann von Maydellile 1698. aastal, Põhjasõja eel Otto Johann Taube poolt.

Edise linnust on mainitud Vene-Liivi sõja ajal, kui see jäi 1558. aasta juunis venelaste kätte. Kindluse 10-meheline kaitsemeeskond alistus ja vabastati venelaste poolt, kindlus aga hävitati.

1600. aastal koostatud Rootsi maarevisjoniraamatutes linnust kindlusena enam ei nimetata.

1816. aastast oli Edise pandiõiguse alusel kaupmees Frei valduses ja seejärel Tollide, Schwebside ja Rosenite valduses.

1919. aasta võõrandamise järel sai mõisasüdame omanikuks Vabadussõjast tuntud kindral Aleksander Tõnisson, hilisem Tartu ja Tallinna linnapea.

Edise mõisnikele kuulus ka Jõhvi kiriku patronaadiõigus ning Ediselt viis Jõhvi kirikusse maa-alune käik, mille suue aeti kinni kindluse lammutamisega[3]. Linnuse varemed olid säilinud veel Teise maailmasõja lõpuni, kuid hiljem need lammutati.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Prof. Bar. M. Taube, Archiv des uradl. Geschlechtes Taube I Abt. I Bd. Petersb., 1910, pg 128 jne
  2. Georg Adelheim, "Revaler Ahnentafeln. Hans Fock" Eine Fortsetzung der Laurenty’schen „Genealogie der alten Familien Revals“ I, 1929, seite 9
  3. Virumaa, Maakonna minevikku ja olevikku kajastav koguteos. Koostanud Ernst Rosenberg. Viru Maavalitsuse väljaanne. 1924, Rakvere. lk 83

Kirjandus muuda

  • U. Hermanni ajalooline õiend "Edise vasall linnus", 1973

Välislingid muuda