Valgjärve
Valgjärve on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.
| Valgjärve | |
|---|---|
 | |
| Pindala |
4,4 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
165 (1.01.2020)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood: |
8932[3] |
| Koordinaadid | 58° 5′ N, 26° 39′ E |
  | |
 | |
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Valgjärve valda.
2021. aastal elas Valgjärve külas 171 inimest.[4]
Küla kuulus Kanepi kihelkonda ja külas oli Valgjärve mõis.
Asukoht muuda
Valgjärve küla paikneb Põlva maakonna lääneosas. Valgjärvele lähimad suuremad keskused on Otepää linn (11 km edelas) ja Kanepi alevik (15 km kagus). Valgjärve naaberkülad on Abissaare läänes, Aiaste kagus, Kooli edelas, Pikareinu kirdes ja Puugi loodes. Valgjärve ja Abissaare küla vahelist piiri märgib Kavatsi kraav, Pikareinu küla suunas Vallimägi, Puugi külast eraldab Valgjärve küla Valgjärve põhjakallas, Aiaste külast Oinamäe mets, Kooli külast Tamme külla ning Aiaste külla suunduvad kõrvalmaanteed.
Valgjärve küla läbivad Saverna-Pilkuse maantee (14,294 km) ning Valgjärve-Tamme (2,522 km), Valgjärve-Aiaste (2,157 km) ja Valgjärve-Krüüdneri (5,450 km) kõrvalmaanteed.[5]
Loodus muuda
Valgjärve küla paikneb Otepää kõrgustiku keskosas.[6] Valgjärve ja selle lähiümbrust ilmestab künklik moreenmaastik. Valgjärve küla territooriumil paiknevatest mägedest suurimad on Tallimägi (206 m), Välimägi (205,4 m) ja Savimägi (201m). Külas asub 65,8 ha suurune ja kuni 5,5 meetri sügavune Valgjärv (mitteametlik nimi ja kohalik kasutus ka Otepää Valgjärv). Valgjärves asub kolm saart: Suur Mustassaar, Väike Mustassaar ja Pajusaar. Valgjärvest saab alguse Elva jõgi (kohalikus keelepruugis ka Tamme oja). Valgjärve suubub Roodeviku kraav.
Ajalugu muuda
Vanimatele inimtegevuse jälgedele Valgjärvel ja selle lähiümbruses Pikajärve ja Vana-Otepää külas viitavad järvede (Valgjärv, Pikajärv, Vahejärv) lähistel asuvad kivikalmed ja kääbas. Seni teada olevad vanimad kirjalikud andmed Valgjärve mõisa ja küla kohta pärinevad keskajast. [7]
Kohapärimus muuda
Valgjärvelt pärit või Valgjärvega seotud isikuid muuda
- koolmeister ja rahvusliku liikumise tegelane Märt Mitt (1833-1912)
- eesti ajakirjanik ja kirjanik Georg Eduard Luiga (1866-1936)
- arhitekt, pedagoog, disainer Edgar Johan Kuusik (1888-1974)
- graafik ja maalikunstnik Märt Laarman (1896-1979)
- koduloouurija Peeter Salak (Laarman) (1898-1963)
- tõlkija ja literaat Linda Viiding (Laarmann) (1906-2003)
- kolhoosi esimees Viktor Ani
- sporditegelane Richard Anton (1908-2002)
- lõõtspillimängija Karl Kikas (1914-1992)
- kolhoosi esimees, Valgjärve keskasula rajamise eestvedaja Hugo Kuusk (1916-2003)
- pedagoog ja koorijuht Harald Uibo (1920-2002)
- pedagoog ja koolijuht Kalju Aigro (1921-2011)
- tele- ja raadioajakirjanik Valdo Pant (1928-1976)
- pedagoog ja koolijuht Olev Toomet (1929-2009)
- etnoloog ja kultuuriloolane Ants Viires (1938-2015)
- kolhoosi esimees Hain Randoja (1939-2019)
- koduloouurija, raamatukogujuhataja ja saksa keele õpetaja Ilse Aigro (1946-)
- eesti ornitoloog ja looduskaitsja Urmas Sellis (1963-)
- suusataja Taivo Kuus (1969-
- suusatreener Margus Uibo (1970-)
- suusataja Siim Sellis (1987-)
Vaatamisväärsused muuda
- Valgjärve mõisa ait-kuivati
- Valgjärve mõisa moonakatemaja varemed
- Valgjärve trepikivi (ka Kohtukivi) Valgjärve pargis
- Valgjärve ohvrikivi
- Valgjärve tammed
Valgjärve kirjanduses muuda
Galerii muuda
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Statistikaamet. "RLV003: Rahvastik elukoha (asula), soo ja vanuserühma järgi (2000, 2011, 2021)". Vaadatud 21.10.2022.
- ↑ Transpordiamet. "Teeregister". Originaali arhiivikoopia seisuga 28.04.2021. Vaadatud 03.11.2022.
- ↑ Arold, Ivar (2005). Eesti maastikud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 196.
- ↑ "Eesti kohanimeraamat". EKI. 2016. Vaadatud 03.11.2022.