Taevaskoja
Taevaskoja (võru murdes Taivaskua) on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
| Taevaskoja | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
 Taevaskoja bussipeatus | |||||
| Pindala |
7,9 km² (2020)[1]  | ||||
| Elanikke |
105 (1.01.2019)[2] | ||||
|
| |||||
| EHAK-i kood |
8028[3] | ||||
| Koordinaadid | 58° 6′ N, 27° 2′ E | ||||
  | |||||
 | |||||
Küla on nime saanud Ahja jõe ürgorus asuvate Devoni liivakivipaljandite ehk taevaskodade järgi.
Ajalugu muuda
Tänase Taevaskoja küla põhjapoolne osa kuulus varem Ahja mõisa alla, lõunapoolne osa Vana-Koiola mõisa alla. 1873. aasta Ahja mõisa metsakaardil on mainitud kohanime Taiwaskodda pallo.[4]
Taevaskoja asundus moodustus 1930. aastatel Tartu–Petseri raudtee rajamise järel. Administratiivselt jäi Taevaskoja asundus 1930–1940. aastatel Tartumaa ja Võrumaa piirile. 1935. aastal võttis Vabariigi Valitsus Taevaskoja (nii Tartumaa kui Võrumaa osas) tervishoiu kaitse alla.[5]
Aastatel 1947–1993 tegutses Taevaskoja Lastesanatoorium. 1957. aastast tänaseni asub külas Taevaskoja raamatukogu. Aastatel 1953–2000 tegutses Taevaskoja Algkool.
1950. aastast arvati asundus Põlva rajooni koosseisu. 1977. aastal liideti Taevaskoja asundus ja Saesaare küla Taevaskoja külaks. 1991. aastast kuulub Taevaskoja küla Põlva maakonna Põlva valla koosseisu.
Loodus muuda
Küla piiresse jääval Ahja jõe lõigul Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal asuvad Väike Taevaskoda ja Suur Taevaskoda, mis on Lõuna-Eesti ühed külastatumad turismiobjektid, samuti Saesaare hüdroelektrijaam. Külas asub ristipuu.
Taristu muuda
Küla läbib Tartu–Koidula raudteeliin ja küla juures asub Taevaskoja raudteepeatus. Kanariku–Kiidjärve tee ühendab Taevaskoja küla Põlva–Reola maanteega.
Külaliikumine muuda
2002. aastal asutasid külaelanikud MTÜ Taevaskoja.[6] MTÜ Taevaskoja esindab külaelanike huve, algatab küla elukeskkonda parandavaid ja ühistegevust edendavaid projekte, korraldab küla ühisüritusi, organiseerib küla esinduse osalemist valla üritustel ja haldab kogukondlikku vara, sealhulgas Taevaskoja raudteepeatuse ootepaviljoni, külakeskuses asuvat avatud tulekoda ning Taevaskoja raamatukoguga samas hoones asuvat külakeskuse saali.
Alates 2006. aastast on Taevaskoja külavanem Ahti Bleive.[7]
Tuntud isikuid muuda
Tänase Taevaskoja küla maadel Lutsu talus (toona Võrumaa Koiola vald) sündis ja elas sõjamees ja sõjaajaloolane Oskar Kurvits.[8]
1960.–1970. aastatel veetis suved Taevaskojas Uku Masing.[9]
Taevaskojas oli suvekodu samblikuteadlasel professor Hans Trassil.
Taevaskoja kunstis ja kirjanduses muuda
Taevaskoja loodust on taiestel kujutanud mitmed kunstnikud:
- Ado Vabbe. Väike Taevaskoda. Õlimaal (1934).
- Villem Ormisson. Kevadine Taevaskoda. Õlimaal (1938).
- Jaan Vahtra. Taevaskoda. Õlimaal (1941).[10]
- Kalju Nagel. Taevaskoja vaade. Õlimaal (1947).[11]
- Elmar Kits. Sild Taevaskoja all. Guašš (1948).[12]
- Richard Kaljo. Saesaare hüdroelektrijaama ehitamine. Kuivnõel (1951).
- Elmar Kits. Taevaskoda. Õlimaal (1954).[13]
- Elmar Kits. Rahvapidu Suures Taevaskojas. Õlimaal (1959).[14]
- Elmar Kits. Taevaskoda. Õlimaal (1959).[15]
- Raivo Vare. Taevaskoja. Õlimaal (1965).
- Elmar Kits. Taevaskoda. Õlimaal (1967).[16]
- Lui Paavel. Taevaskoda. Õlimaal.
- Endla Reinvee. Taevaskoda. Õlimaal (1975).[17]
- Kalju Nagel. Väike Taevaskoda. Õlimaal (1980).
- Heli Šestakova. Taevaskoja motiiv. Pastell (1985).
- Aleksander Yaska. Taevaskoja. Õlimaal (2017).[18]
- Aleksander Yaska. Väike Taevaskoja. Õlimaal (2021).[19]
Uku Masing kirjutas aastatel 1968–1972 luulekogu "Kurtes Taevaskoja varisevat kallast", mis ilmus trükist alles 2004. aastal.[9][20]
Lembit Kurvits kirjutas 1993. aastal lastejuttude raamatu "Taevaskojalapsed" (illustreerinud Ülle Meister).[21]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Eesti kohanimeraamat
- ↑ Vabariigi Valitsuse otsus 25. jaanuarist 1935 (Riigi Teataja 84, 1935)
- ↑ MTÜ Taevaskoja
- ↑ Taevaskoja külavanem
- ↑ Lepaste, A. (2008). Põlvas austati Oskar Kurvitsa mälestust. Kaitse Kodu nr.7
- ↑ 9,0 9,1 Lauri Sommer. Uku Masingu käsikirja "Saadik Magellani pilvest" (1959–1963) vaimne, ajalis-ruumiline ja elulooline taust
- ↑ Vaal galerii
- ↑ "Kalju Nageli maalid". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2022. Vaadatud 10. detsembril 2022.
- ↑ Haus galerii
- ↑ E-kunstisalong
- ↑ Kultuurimälestiste register. Maal "Rahvapidu Suures Taevaskojas", E. Kits, 1959
- ↑ Vaal galerii
- ↑ Vernissage kunstigalerii
- ↑ E-kunstisalong
- ↑ "Aleksander Yaska. Galerii". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2022. Vaadatud 10. detsembril 2022.
- ↑ E-kunstisalong
- ↑ E-kataloog ESTER. Uku Masing. Luule, V. Tartu: Ilmamaa, 2004
- ↑ E-kataloog ESTER