Sülgoja
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2017) |
Sülgoja ehk Sülgäjä ehk Sülgaja on küla Põlvamaal Räpina vallas.
Sülgoja | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
Pindala: 10,3 km² (2020)[1] | |||||
Elanikke: 40 (1.01.2019)[2] | |||||
EHAK-i kood: 7975[3] | |||||
Koordinaadid: 58° 4′ N, 27° 30′ E | |||||
Sülgoja asub Räpinast 3 km kagus. Lähimad külad on Räpina servas asuvad Sillapää ja Ristipalo, kirdesse jääb Võõpsu, kagusse jääb Varesmäe ning Suure-Veerksu lõunas. Muudest lähematest kohtadest asub Kuuksi Sülgojast loodes, Lokuta põhjas, Pedäjäalostõ idas, Kürsä ja Parma küla lõunas ning Metsanuka läänes.[4]
Nime on soovitatav käänata väliskohakäänetega (st Sülgojale, mitte -ojasse ega -ojja).[5]
Minevikus hõlmas Kuuksi küla kõiki Võhandu jõe paremkalda talusid Sillapäält kuni Mädajõe suudmeni. Selles suurkülas olevat talurühma hakati pidama omaette külaks. Seda on esmamainitud 1731 fraasis Kollowitz oder Kugse et Sülga Dorf, kust saab välja lugeda, et Kuuksit ja Sülgat peeti sel ajal kõrvuti küladeks. Küla asus Räpina kihelkonnas ja kuulus Kahkva mõisale. Külanime kirjutati 1839 Silgi, 1866 Сельги, 1900. aasta paiku Сюльгая, 1923 Sülgoja, 1937 Sülgaja ja 1948 Сюлгая.[5]
20. sajandi keskel rajati Sülgojasse farm. Sel ajal laienes Sülgoja naaberküla Kürsä alale. 1977 liideti Sülgojaga Kuuksi ja Parma küla. Need olid kõik kunagise Kuuksi suurküla osad.[5]
Sülgoja läänepoolseid talusid metsa veerel kutsutakse Mõtsanukaks.[5]
Külanime päritolu pole teada. Selle aluseks võib olla väga vana, 16. sajandi lõpust varasem isikunimi. 19. sajandi teisel poolel hakati küla rahvaetümoloogia mõjul Sülgäjäks kutsuma. Halva kõla vältimiseks hakati küla nimetama Sülgojaks ja see nimekuju muudeti ametlikuks 1970. Kui oja-lõpp oleks vana, siis kasutataks kohakäändena -ojasse või -ojja.[5]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Eesti kohanimeraamat, kaart 41
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Eesti kohanimeraamat, lk. 640