Mindaugas II
Mindaugas II (sünninimi Wilhelm Karl Florestan Gero Crescentius, teine Urachi hertsog, Württembergi krahv; 3. märts 1864 Monaco – 24. märts 1928 Rapallo; maetud Ludwigsburgi kirikusse) oli 1918. aastal Leedu kuningas.
| Mindaugas II | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 30. mai 1864 |
| Surmaaeg | 24. märts 1928 (63-aastaselt) |
| Amet | poliitik |
Ta abiellus Baieri Amaliega (1865–1912). Abielust sündis 9 last, 4 poega ja 5 tütart, kellest kõik peale vanima (tütre) said suureks. Amalie suri viimast last sünnitades.
_von_Urach,_Graf_von_W%C3%BCrttemberg_(*1864-1928)_mit_Familie.jpg)
Nagu tema perele tavaks, astus Wilhelm 1883 sõjaväkke ja jõudis lõpuks kindraliks, juhatades Esimese maailmasõja alguses 1914 26. jalaväerügementi. Kuni 1914. aasta novembrini osales ta rünnakus Prantsusmaale ja Belgiale, kus tema naiseõde Baieri Elisabeth oli kuninganna. 1914. aasta detsembris forsseeris ta oma vägedega Bzura jõe Poolas. 1915. aasta juunist septembrini liikus tema diviis Poola vallutamise käigus Varssavi põhjaosast peaaegu Nemunaseni, edenedes mõne kuuga mitusada kilomeetrit. Sama aasta oktoobrist novembrini osales ta rünnakus Serbiale, liikudes vähem kui kuu ajaga Belgradist Kraljevoni. 1915. aasta detsembrist kuni 1916. aastani sõdis ta läänerindel Ypres'i all. Sellele järgnesid Somme'i lahingud, kus ta kaitses oma vägedega 1916. aasta augustist novembrini Švaabi reduuti (Švaabimaa on osa Württembergist). Need lõppesid Saksamaa lüüasaamisega ja Wilhelmi vägedest hävis. 5. jaanuaril 1917 astus Wilhelm diviisiülema kohalt tagasi. Sõja lõpuni oli Erwin Rommel tema adjutant.
Oma ema kaudu oli Wilhelm Monaco vürsti tiitli pärimisjärjekorras kõrgel kohal. Vürstil Albert I-l oli ainult üks poeg Louis II, kes polnud abielus. Nende järel oligi pärimisjärjekorras Wilhelm. Prantsusmaale ei olnud seevastu vastuvõetav, et Monaco vürstiks saab mees, kes oli maailmasõjas Prantsusmaa vastu vägesid juhtinud. Kuid Louis'l oli kabareelauljatari Marie Juliette Louvet'ga Alžeerias sündinud abieluväline tütar Charlotte. Prantsusmaa survel lapsendas Albert I 1918 20-aastase Charlotte'i ja andis talle perekonnanime Grimaldi. Sel moel muutus Charlotte pärimisõiguslikuks ja kõik Louis' järel Monacot valitsenud vürstid põlvnevad temast, aga Wilhelm Monaco valitsejaks ei saanud.
1913 otsiti äsja iseseisvunud Albaaniale monarhi ja Wilhelm oli riigi põhjaosas võimul olnud katoliiklaste soosik. Kuid lõpuks jäid peale protestandid ja Albaania vürstiks valiti Wilhelm zu Wied, kes hakkas Albaaniat valitsema 1914 ja kukutati veel samal aastal. Ta jäigi Albaania ainsaks vürstiks.
1917 lubati Wilhelm Karlile, et pärast maailmasõja lõppu nimetatakse ta Lotringi hertsogiks. Kuid maailmasõda lõppes Saksamaa kaotusega, Saksamaal puudus Lotringi üle kontroll, siis kuulutati Saksamaal välja vabariik ja aadlitiitlid kaotati.
Leedu riiginõukogu kutsus Wilhelmi 4. juunil 1918 Leedut valitsema ja Wilhelm nõustus. 11. juulil valiti ta Leedu kuningaks Mindaugas II nime all.
Mindaugas valiti Leedu kuningaks mitmel põhjusel:
- Ta oli katoliiklane, mis oli Leedus valitsev religioon.
- 1918. aasta märtsis sõlmitud Brest-Litowski rahu järel oli Saksamaa selles piirkonnas juhtiv suurvõim ja Wilhelm oli sakslane.
- Ta ei kuulunud Hohenzollernite dünastiasse nagu Saksa keiser Wilhelm II, kes tahtis, et Leedu astuks personaaluniooni Preisimaaga.
- Tal oli edukas sõjaväeline karjäär.
- Kui Keskriigid oleksid Esimese maailmasõja võitnud, oleks Leedu oodanud neilt kaitset Venemaa võimalike rünnakute vastu.
Mindaugas nõustus alaliselt Leedus elama ja leedu keele selgeks õppima, kuid ei jõudnud ise kunagi Leetu. Ta sai Saksa keisririigi toetusel juriidiliselt võimul olla kuni 2. novembrini 1918, mil Leedu riiginõukogu tühistas oma otsuse Mindaugas kuningaks kutsuda.
Urachi hertsogitele kuuluvas Lichtensteini lossis säilitatakse raamitud kirja paavst Benedictus XV-lt, milles õnnitletakse Wilhelmit Leedu kuningaks valimise puhul.