Ava peamenüü

Uno Aava (kuni 1938. aastani Grünmann; sündinud 22. novembril 1928 Vologdas Vene NFSVs) on eesti autorallisõitja.

ElukäikRedigeeri

Ta alustas võistlemist 1952. aastal mootorratastel ja läks 1958. aastal üle autodele. Tema esimene võistlusauto oli Pobeda ehk GAZ M-20.

1957 asus tööle Tallinna Autoremonditehasesse nr 1, kus samal aastal hakati ehitama võidusõiduautot Estonia-1. Osales aktiivselt Estonia-2 ja Estonia-3 valmistamisel ja viimase seeriatootmisesse juurutamisel. Võistles ise masinatel Estonia-1 ja Estonia-5.

Seoses autospordi tormilise arenguga Eestis moodustati 1960. aastal Mootorrattaspordi Föderatsiooni juurde autospordi komitee, milles Uno Aava hakkas tegelema autoralli probleemidega. 1966 asutati Eesti Autospordi Föderatsioon, mille aseesimeheks ja ühtlasi autorallikomitee esimeheks sai 17 aastaks Uno Aava.

1969 asus töö tõttu neljaks aastaks elama Nigeeriasse, et ehitada välja Lääne-Aafrikas NSV Liidu autosid müüvate ja teenindavate jaamade võrk (WAATECO). Asus 1973. aastal tööle Tallinna Autobussipargi peainsenerina ja hiljem direktorina. 19791983 töötas Ungaris NSV Liidu Kaubandusesinduses Avtoeksport tehnokeskuse peainsenerina autode hoolduse alal. 1983. aastast töötas Maardu 1. Autobaasi direktorina. Sai 1986. aastal Autovedude Valitsuse juhataja asetäitjaks reisijateveo alal. 1990. aastal loodi Autoettevõtete Liit, kus Uno Aava töötas juhataja asetäitjana reisijateveo alal. 19972001 oli samas tegevjuht.

1968–1990 olnud juhendajaks paljudele Eesti tuntud autosportlastele – Heiki Ohu, Toomas Diener, Joel Tammeka, Ants Kulgevee, Vello Õunpuu, Aarne Timusk, Toomas Olbrei, Vello Grünberg, Juhan Sein, Vello Mäeots, Juhan Saar, Vahur Vaarma.

RallikarjäärRedigeeri

  • 1959 võitis Aava koos Väino Paasikuga Tallinna, Eesti NSV ja NSV Liidu meistrivõistlused, neile anti 1960. aastal NSV Liidu meistersportlase nimetus. Sama aasta sügisel võistles Uno Aava võidusõiduautol Estonia-1 Nõukogude Liidu meistrivõistlusel Minski ringrajal.
  • 1963 NSV Liidu autoralli meistrivõistluste (MV) absoluutne võitja. Kokku NSV Liidu MV 2 kulda, 4 II kohta, 2 III kohta. 4-kordne Eesti meister, kokku 10 auhinnalist kohta.
  • 1964 anti talle Nõukogude Liidu aumeistersportlase aunimetus ning vabariiklik auto-motospordikohtuniku kategooria.
  • 1968 osales London-Sydney maratonrallil NSV Liidu meeskonnas Moskvitš 412. Absoluudis 22. koht.
  • 1969 Soome Jyväskylä Suurajot autorallil klassivõit (absoluurarvestuses 15. koht).
  • 1987. aastal anti Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus.
  • 2001. aastal tunnistati Eesti 20. sajandi parimaks rallisõitjaks.
  • 2013. aastal avaldas Uno Aava oma 85. sünnipäevaks elulooraamatu "Elu- ja ralliradadel", mis annab hea ülevaate ka Eesti autospordi ajaloost. Raamat pälvis 2014. aastal Georg Hackenschmidti auhinna eridiplomi.

VälislingidRedigeeri