Tallinna Polütehnikum

Tallinna Polütehnikum ( lühend TPT) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus . Kooli postiaadress on Pärnu maantee 57, Tallinn, sihtnumber 10135.

Tallinna Polütehnikum
EU-EE-TLN-Kesklinn-Tallinna Polütehnikum.JPG
Tallinna Polütehnikumi hoone oktoobris 2010
Asutatud 1915
Kooli tüüp kutsekool
Direktor Kalle Sammal
Õpetajaid 104
Linn Tallinn
Maakond Harju maakond
Aadress Pärnu maantee 57, Tallinn
Koduleht Tallinna Polütehnikumi koduleht
Aerofoto koolihoonest Pärnu maantee ja Liivalaia tänava nurgal
Vaade koolihoonele Swedbanki hoonest

ErialadRedigeeri

Erialad, milles TPTs on koolitust antud, on alates 1950. aastatest olnud automaatika ja telemehaanika aparatuuri tootmine, elektririistade ehitamine ja tootmine, elektronarvutusmasinad ja -seadmed, kontroll-, mõõte- ja reguleerimisriistad, raadioaparaatide ehitamine ja tootmine, raadioside ja -levi, raadiotehnika, rajooni elekterside ja radiofikatsioon jpt.

Kehtivad riiklikud õppekavad on järgmised:

  • automaatika,
  • energeetika,
  • elektroonika,
  • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia,
  • meediatehnoloogia,
  • fotograafia,
  • multimeedium.

ÕppejõudRedigeeri

Pikka aega on TPT õppejõud olnud Juhan Elgas (raadio eriained 1947–1950), Aleksander Gelb (automaatika eriained 1964–1972), Arnold Isotamm (telekommunikatsiooni eriained 1951–1966), Eduard Jaanimets (üldtehnilised ja mehaanika eriained, masinprojekteerimine 1954–2008), Jüri Nael (energeetika ja automaatika eriained, 1960–2016), Juta Pihlamägi (eesti keel ja kirjandus, 1952–1966), Teejar Reima (füüsika, matemaatika 1952–1999, 2002–2007), Endel Reiman (matemaatika, 1952–1998), Jaan Riives (Rivis) (joonestamine, 1964–1970), Harri Tuul (automaatika eriained, 1964–1967), Udo Usai (automaatika eriained, elektroonika 1963–1975, 1994–2011) jt.

PilteRedigeeri

AjaluguRedigeeri

Tallinna Linnavalitsuse istungil 9. aprillil 1912  otsustati linnavolikogult saada õigus taotleda tsaarivalitsuse Kaubandus- ja tööstusministeeriumilt luba avada Tallinnas keskastme polütehnikum. 1914. aasta septembris teatas Kaubandus- ja tööstusministeerium Tallinna linnavalitsusele, et nimetatud õppeasutuse kommertsharu lubatakse avada, aga esimesel aastal mitte enama kui kolme klassikomplektiga (ettevalmistus-, esimene ja teine klass). Tehnilised harud lisanduksid hiljem.

Loa ja põhikirja hilise saabumise, kohustusliku hoolekogu valimise ning direktori kinnitamise tõttu Kaubandus- ja tööstusministeeriumis tegi linnavalitsus 9. novembri (vkj 27. oktoobri) 1914 istungil otsuse avada Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool (kooli tolleaegne nimetus) järgmisel, 1915./1916. õppeaastal Kordese (nüüd Kevade) tänaval Jakob Westholmi teise järgu erakooli ruumides. Kooli direktoriks kinnitati ministeeriumi poolt Nikolai Kann. Põhjusel, et edaspidi oleks tülikas tähistada kooli aastapäevi esimesel koolipäeval, otsustas õpetajate nõukogu teha seda linnavalitsuse asutamisotsuse vastuvõtmise kuupäeval 9. novembril. Kolmandal aastal koliti üüriliseks Kloostri tänaval asuva poisslaste keskkooli juurde ja alles 1918. aastal sai kommertskool omaette ruumid Harju tänava majja nr 48. Saksa okupatsiooni ajal 19. juulil 1918 määras linnavalitsus kooli direktoriks Ernst von Pezoldi ja nimetas kommertskooli ümber saksa õppekeelega linna reaalkooliks (Stadtische Realschule). Kool töötas selle nime all 7. novembrini 1918. Saksa sõjaväe lahkumise järel Tallinnast alustas kool 14. novembril 1918 uuesti Tallinna Linna Poeglaste Kommertskoolina senise õpetaja Voldemar Raami juhtimisel.

Voldemar Raami palvel, kes 11. juunil 1919 määrati Rakvere Õpetajate seminari asutajadirektoriks, jäi teda suvel asendama Nikolai Neuhaus (eestistatult Enn Nurmiste), kes oli kommertskooli tunniandja. Lastevanemate ettepanekul ja linnavalitsuse toetusega kinnitas Haridusministeerium Nikolai Neuhausi augustis 1919 kommertskooli direktoriks. Oktoobris 1919 nimetas linnavalitsus Tallinna Linna Poeglaste Kommertskooli Tallinna linna II reaalkooliks. 1923. aasta 20. juuni istungil võttis Tallinna linnavolikogu vastu Tallinna linna avalikkude keskkoolide võrgukava ning võrku võeti teiste hulgas Tallinna II reaalkool muudetud nimega Tallinna linna ühistehnikagümnaasium. 1923. aasta augustis otsustas valitsus 1920. aasta põhikirja alusel loodud Tallinna Tehnikumi (Tehnikaülikooli eellase) koosseisu kuulunud eeltehnikumi sulgeda ja selle asemel avada tehnikumi ruumides riigikooli, Tallinna ühistehnika gümnaasiumi. Tallinnas oli nüüd kaks ühistehnikagümnaasiumi – üks linna ja teine riigi ülal pidada ning 1923. aastal avalikkude keskkoolide seaduse elluviimise määrusega arvati mõlemad Eesti Vabariigi keskkoolide võrku. 29. novembril 1923 teatas Haridusministeeriumi kooliosakond, et Tallinna ühistehnikagümnaasium on Haridusministeeriumi poolt ümber nimetatud Riigi ühistehnikagümnaasiumiks Tallinnas. Linn pidas oma ühistehnikagümnaasiumi kulukaks ja tegi Haridusministeeriumile ettepaneku võtta see riigi ülal pidada ja nii liideti need sarnased ühistehnikagümnaasiumid Vabariigi Valitsuse otsusega 10. juunil 1925 üheks Riigi ühistehnikgümnaasiumiks. Direktoriks kinnitati Enn Nurmiste. EV Haridusministeerium määras samal aastal Riigi ühistehnikagümnaasiumi ajalooliseks algusajaks (mis on ühtlasi Tallinna Polütehnikumi algusaeg) Tallinna Linna Poeglaste Kommertskooli algusaja, 9. novembri 1915.

1928. aasta Tallinna Tehnikumi seaduse ja Vabariigi Valitsuse 1929. aasta Tallinna Tehnikumi elluviimise määruse järgi kujundati Riigi ühistehnikagümnaasium 1929. aastal Tallinna Tehnikumiks aadressiga Imanta tänav 6. Ette nähti koolitada inseneriabilisi, tehnikuid ja maamõõtjaid, kes võisid iseseisvalt juhatada ja toimetada töid, mille ulatuse määrasid kutseõiguse seadused.

Selguse mõttes kasutati nüüd teise, 1920. aasta põhikirja alusel loodud insenere ettevalmistavat Tallinna Tehnikumi, millest arenes Tallinna Tehnikaülikool, nimetamist "kõrgemaks tehnikumiks". 1932. aasta suvest kuni 1936. aasta suveni oli mõlemal Tallinna Tehnikumil üks ja seesama direktor Enn Nurmiste. Tema ülesandeks oli haridusministeerium seadnud arendada keskastme tehnikumi ja viia lõpuni kõrgema Tallinna Tehnikumi sulgemine.

1935. aastal tähistas Tallinna Tehnikum 20. aastapäeva. Pidulikul aktusel rohkearvulise rahvahulga kaasaelamisel toimus Tallinna Tehnikumi lipu õnnistamine Tallinna praosti poolt, mille järel andis selle direktor Enn Nurmistele üle sotsiaal-haridusminister Nikolai Kann. Sündmus leidis kajastust ka ajalehtedes. Lipp elas kindlas peidupaigas üle Nõukogude Liidu okupatsiooniaastad ja on nüüd taas aukohal Tallinna Polütehnikumi kollektiivi pidulikel sündmustel. Suursündmuseks Tallinna Tehnikumi ajaloos oli kindlasti nurgakivi panek oma koolimajale 1939. aastal. See arhitektuuripärl on koduks jäänud Tallinna Tehnikumi ainsale järglasele, Tallinna Polütehnikumile.

1940. aasta suvel toimus Eesti okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu. Koolidesse viidi sisse ideoloogilised õppeained, kuid suurte ümberkorraldusteni veel ei jõutud, sest algas sõda. Saksa okupatsiooni ajal, (august 1941 – september 1944) viidi tehnikumid omavalitsuste alluvusse ja jätkasid tööd sõjaajast tingitud ümberkorraldustega, erialaainete õpetamine Tallinna Tehnikumis jätkus Eesti Vabariigi aegsete õppekavadega.

1944. aasta septembris Nõukogude okupatsiooni taaskehtestamise järel algas kohe massiivne Eesti haridussüsteemi üleviimine NSV Liidu haridussüsteemile. Tehnikumid viidi tagasi Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi alluvusse ja muudeti nimed. Tallinna Tehnikumi nimeks kinnitati Tallinna I Tööstustehnikum.

1945. aasta alguses esitas ENSV Hariduse RK valitsusele ettepaneku, mis sisaldas tehnikumide võrgu ümberkorraldamist vastavalt NSV Liidu plaanile. Plaan kiideti heaks ja kinnitati NSV Liidu RKN juures asuva Kõrgemate Koolide Komitee poolt. Igale tehnikumile kinnitati ühtlasi NSV Liidu standardeid järgiv põhikiri, milles tehnikumi nimi,  struktuur ja erialad olid kooskõlas NSV Liidus kasutatavatega. Tallinna I Tööstustehnikumi nimeks kinnitati Tallinna Elektromehaanika Tehnikum. 1945./1946. õppeaastat alustas Tallinna Elektromehaanika Tehnikum nagu ka teised HRK tehnikumid uue nime, struktuuri, NSV Liidu erialade, õppekavade ja -plaanidega.

1952. aasta maikuus viidi NSV Liidu Ministrite Nõukogu korralduse alusel Tallinna Elektromehaanika Tehnikum haridusministeeriumi alluvusest Eesti NSV Kommunaalministeeriumi alluvusse ja muudeti tema nimi Tallinna Kommunaal-Ehitustehnikumiks.

Eesti NSV Kommunaalministri käskkirjaga nr 280 17. novembrist 1956 muudeti Tallinna Kommunaal-Ehitustehnikumi nimi Tallinna Polütehnikumiks, millist nime kannab kool tänase päevani.

Kool on kandnud järgmisi nimesid[1]:

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri