Lembit Lauri
Lembit Lauri (kuni 14. veebruarini 1938 Lembit Lari; 20. juuni 1929 Tartu – 22. oktoober 2006) oli eesti raadioajakirjanik.
Elukäik
muudaTa lõpetas 1948. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1953. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna.[1]
Töötas aastatel 1953–2006 Eesti Raadios kommentaatori, erikorrespondendi ja saatejuhina.
Toimetas ligi 30 aastat Eesti Raadio saatesarja "Kirjutamata memuaare", mille materjalidest jõudis eluajal avaldada ka mitmeköitelise ja suure kultuuriloolise väärtusega raamatu. Tema koostatud oli ka mitu aastat kestnud saatesari "Eesti sõduritund". Lisaks raadiotööle toimetas Lauri ajalooainelist Eesti Televisioonis saatesarja "Stoppkaader" ja kirjutas dokumentaalfilmidele stsenaariume. Teda peetakse üheks Eesti raadioreportaaži žanri rajajaks.
Raamatud
muudaRaamatusari on valik raadioajakirjaniku Lembit Lauri tehtud saadetest "Kirjutamata memuaare" Eesti Raadios. Koostaja on kaante vahele kogunud meie kaasaegsete, huvitava elusaatusega inimeste mälestused.
- "Kirjutamata memuaare" 1. osa. Katkendeid kaasaegsete elukroonikast helilindil (Perioodika 1986)
- Mälestuspudemeid Mauruse koolist; Saaremaalt Kanada kaudu Aasovi mere äärde; Punatähe ordeni kavaler kapten Vaga; Kaevurist kaevanduse direktoriks; Kui laudalatern autobussile teed näitas; Usutlev on akadeemik Naan; Purjepaadil pagulusse; Kunstiväärtusi päästmas; Sõjapäevikut lehitsedes; Teekonnalt läbi koonduslaagrite; Tagasivaateid professor Heino Lepiksonilt; See töö ei ole tühipaljas kõnelemine; Voldemar Sanderi mitu elu; Neljandat korda Antarktise mandril; Tallinna ekskavaatoriga troopikas
- "Kirjutamata memuaare" 2. osa (Perioodika 1988) ISBN 5-7979-0077-7
- "Kirjutamata memuaare" 3. osa (Perioodika 1989)
- Lennuväe päevapiltnik; Õiguse ajaloo grand old man; Viimane filmimeeste vanast kaardiväest; Kui Eesti laskurid võitsid Argentina karika; Toompealt Kadriorgu – mälestusi kahest lossist; Seitseteist aastat Siberis; Teenistuslehele kandmata ridu; Saatuslik maandumine; Nõukogude partisan, natsismi vang, Ameerika sõdur, GULAGi vang, eesti põllumees; Maestro noorusmaalt
- "Kirjutamata memuaare" 4. osa (Perioodika 1990) ISBN 5-7979-0210-9
- Vabatahtlikuna Vabadussõtta; Vabadussõja meredessantidest lipu langetamiseni; Salaja töörahva paradiisi; Diplomaadi mälestusi; Kes mõistaks õigust; Vabariigiaegne Valga maavanem; Minu mees oli maavanem; Hirmuöö Soome lahel; Mikrofoniga Teises maailmasõjas; Mis sai kindralite autojuhist
- "Kirjutamata memuaare" 5. osa Nikolai Kultase elujutustus (Perioodika 1991) ISBN 5-7979-0345-8
- "Kirjutamata memuaare" 6. osa (Perioodika 1991) ISBN 5-7979-0428-4
- Sisukord: Ilmasõjast Vabadussõtta; Kindral Sootsi vennanaine; Saatkonna autojuhi saladus; Sõtta ei jää ilmaski hiljaks; Kapral Pensioni ülemus; Ülekuulajast ülekuulatavaks; Surmasõlmi kolmes lennuväes; Unustage oma nimi; EV Välisministeeriumi teenistuses
Tunnustus
muuda- 1971 – Eesti NSV teeneline ajakirjanik
- 1987 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Kirjutamata memuaare")
- 1996 – Kuldmikrofon tegevuse eest rahva mälu talletajana ringhäälingus
- Eesti Kaitseväe mälestusmedal "10 aastat taastatud Kaitseväge"
- 2000 – Valgetähe III klassi teenetemärk
Viited
muuda- ↑ Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetanute ja õigusteadust õpetanute nimekiri 1919–1989. Tartu: Tartu Ülikool, Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts, 1989