Ava peamenüü
Raadioteleskoop Parkesi observatooriumis Austraalias. Antenni läbimõõt on 64 m
32-meetrine raadioteleskoop Lätis. Selliseid raadioteleskoope ehitati Nõukogude Liidu ajal kokku 3 tükki.Põhieesmärgiks oli luuretegevus. Teleskoobid asuvad teineteisest võimalikult kaugel.

Raadioteleskoop on seade (teleskoop), mis registreerib Maa-välistest raadiolainete allikatest lähtuvaid elektromagnetlaineid.[1]

Raadioteleskoobi põhiosad on raadiokiirgust koondav antenn või antennikogum ja raadiokiirguste tajur ehk radiomeeter.[1] Raadioteleskoope kasutatakse peamiselt raadioastronoomias ja erinevalt optilistest teleskoopidest, saab raadioteleskoopidega vaatlusi teha ka päevasel ajal ning halva ilmaga.[2] Kuna raadioteleskoopide uuritavad astronoomilised objektid, näiteks planeedid, tähed, udukogud ja galaktikad on väga kaugel ning neist lähtuvad elektromagnetlained väga nõrgad, peavad teleskoobid piisaval hulgal elektromagnetlainete kogumiseks olema üsna suured ja varustatud väga tundliku aparatuuriga. Raadioteleskoobid asuvad tavaliselt kaugel inimasustusest, et vältida raadiotest, teleritest ja muudest seadmetest lähtuvat elektromagnetilist interferentsi.[3]

Kosmosest lähtuvad raadiolained avastas 1932. aastal insener Karl Guthe Jansky, kui ta uuris antenniga raadiotes tekkivat müra.[4] Esimese raadioteleskoobi ehitas raadioamatöör Grote Reber, kes püstitas selle oma Illinoisi osariigis, Wheatonis asunud kodu tagaaeda.[3] Reberi tehtud taevavaatlusi on sageli peetud raadioastronoomia alguseks.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 H. Eelsalu, 1996. Astronoomialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 114
  2. Telescopes. BBC Bitesize. Vaadatud 24. jaanuar  2019.
  3. 3,0 3,1 A brief history of Radio Astronomy. Astronomy Today. Vaadatud 24. jaanuar  2019.
  4. Karl Jansky and the Discovery of Cosmic Radio Waves. National Radio Astronomy Observatory. Vaadatud 24. jaanuar  2019.