Astronoomiline interferomeeter
Astronoomiline interferomeeter on teleskoopidest, peeglisegmentidest või raadioteleskoopidest koosnev kogum, mis koos töötavad ühe teleskoobina.[1] Interferomeetriga saab interferomeetria abil teha kõrglahutusega pilte näiteks tähtedest, udukogudest ja galaktikatest. Pildi saamine toimub interferomeetrias arvutuslikult, lähtudest mitme teleskoobiga kogutud signaalide liitmisel tekkiva interferentspildi omadustest.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5d/Disc_around_the_young_star_HD_163296.jpg/220px-Disc_around_the_young_star_HD_163296.jpg)
Teleskoopide asukohtade kõikvõimalikke omavahelisi lõike nimetatakse baasjoonteks. Interferomeetriat kasutades saab teoreetiliselt teha pilte nurklahutusvõimega, mis vastab kõige pikema baasjoonega pikkusega võrdse peegliläbimõõduga teleskoobi nurklahutusvõimele.
Interferomeetri peamisteks puudusteks on:
- see ei kogu nii palju valgust kui üks pikimale baasjoonele vastava läbimõõduga teleskoobi peegel;
- vaatlusobjekti kohta saadakse infot ainult baasjoonte sihis;
- mõõtmistulemused on määratud kalibreerimisobjektide kvaliteediga.