Vikipeedia

James Mattis

James Norman Mattis (sündinud 8. septembril 1950 USA Washingtoni osariigis Pullmanis) on Ameerika Ühendriikide merejalaväe erukindral, kes oli aastatel 2017–2019 Ameerika Ühendriikide 26. kaitseminister.

James Mattis
James Mattis
James Mattis
26. Ameerika Ühendriikide kaitseminister
Ametiaeg
20. jaanuar 2017 – 1. jaanuar 2019
Eelnev Ash Carter
Järgnev Patrick M. Shanahan
Ameerika Ühendriikide keskväejuhatuse komandör
Ametiaeg
11. august 2010 – 22. märts 2013
Eelnev David Petraeus
Järgnev Lloyd Austin
Ameerika Ühendriikide ühendvägede juhatuse komandör
Ametiaeg
9. november 2007 – 11. august 2010
Eelnev Lance L. Smith
Järgnev Raymond T. Odierno
Isikuandmed
Sünninimi James Norman Mattis
Sünniaeg 8. september 1950 (74-aastane)
Pullman, Washington,
Ameerika Ühendriigid
Sõjaväeline karjäär
Hüüdnimi
  • "Chaos" (raadiokutsung)[1]
  • "Warrior Monk"[1][2]
  • "Mad Dog"[1][2]
  • "Jim Mattis"
Sünniaeg 8. september 1950 (74-aastane)
Pullman, Washington,
Ameerika Ühendriigid
Truudusvanne  Ameerika Ühendriigid
Teenistus Ameerika Ühendriikide merejalavägi
Teenistusaeg 1969–2013[3]
Auaste Kindral[3]
Juhtinud
Sõjad/lahingud

Lahesõda[5]
Afganistani sõda[3]
Iraagi sõda[5]
• 2003. aasta sissetung Iraaki[5]
• Esimene Fallujahi lahing[5]

• Teine Fallujahi lahing[5]
Autasud Loetelu

11. augustist 2010 kuni 22. märtsini 2013 teenis ta Ameerika Ühendriikide keskväejuhatuse 11. komandörina. Enne seda, kui president Barack Obama ta 2010. aastal kindral David Petraeuse asemel keskväejuhatuse ülemaks määras, teenis Mattis 2007. aasta 9. novembrist 2010. aasta augustini USA Ühendvägede juhatuse ülemana ja ühtlasi 9. novembrist 2007 8. septembrini 2009 NATO arendusstaabi ülemana.[4] Varem on Mattis teeninud I Merejalaväe Ekspeditsioonivägede, USA merejalaväeüksuste keskväejuhatuse ja Iraagi sõja ajal 1. merejalaväe diviisi ülemana.[6]

20. jaanuaril 2017 kinnitas Ameerika Ühendriikide senat Mattise 98 poolt- ja 1 vastuhäälega kaitseministriks.[7] Kaitseministriks sai ta teatavate tingimustega, sest ta oli tegevteenistusest eemal olnud ainult 3 aastat, aga USA seadused nõuavad, et kaitseminister peab olema tegevteenistusest eemal olnud 7 aastat. Ta oli 45. Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi administratsiooni esimene ametlikult kinnitatud liige. Ainsana hääletas tema vastu senaator Kirsten Gillibrand.

Kaitseministrina rõhutas Mattis Põhja-Korea kriisi valguses USA valmisolekut kaitsta oma pikaaegset liitlast Lõuna-Koread[8][9] Mattis välistas sõjaväelise koostöö Venemaaga,[10] toonitades, et Venemaa tegevus kujutab ohtu kaasaegsele maailmakorrale.[11][12] Ta vastandus aegajalt mõnede Trumpi administratsiooni otsustega, olles näiteks vastu USA väljumisele Iraani tuumaleppest,[13][14] USA Iisraeli saatkonna kolimisele Jeruusalemma ja kosmoseväe loomisele kuuenda väeliigina.[15] 20. detsembril 2018 andis Mattis sisse oma lahkumisavalduse protestiks president Trumpi otsusele USA väed Süüriast välja tõmmata.[16] Lahkumisavalduse kohaselt soovis Mattis ametisse jääda kuni 28. veebruarini 2019, põhjendades seda veebruaris toimuva NATO kaitseministrite kohtumisega. Trump nõustus algselt Mattise soovitud kuupäevaga,[17] kuid teatas 23. detsembril, et eemaldab Mattise ametist 1. jaanuaril 2019.[18] Trumpi motiiviks pakuti ajakirjanduses isiklikku solvumist, sest Mattis kritiseeris lahkumisavalduses Trumpi poliitikat USA liitlaste suunal ja autoritaarsete riigijuhtide tolereerimist.[19][18] Hiljem väitis Trump, et "vallandas" Mattise rahulolematuse pärast tema tööga kaitseministrina.[19] Mattise lahkumise järel asus 1. jaanuaril kaitseministri kohusetäitjaks endine asekaitseminister Patrick M. Shanahan.[18]

Lapsepõlv ja haridus

muuda

Mattis sündis 8. septembril 1950 USA Washingtoni osariigis.[20] Ta on John West Mattise (1915–1988) ja Lucille Mattise (sündinud Proulx) poeg.[21][3] Ta ema töötas Teise maailmasõja ajal Lõuna-Aafrikas USA maaväele alluvate sõjaväeluurajate heaks.[22] Mattise isa töötas kaubalaevadel, kuid omandas hiljem tuumainseneri hariduse ja kolis perekonna Richlandi linna, et töötada sealses tuumajaamas, mis tootis lõhustuvaid materjale Manhattani projekti tarbeks.[23] Mattise perekond oli väga raamatulembene ja telerit neil polnud.[23]

1968. aastal lõpetas Mattis Columbia keskkooli,[24] 1971. aastal Kesk-Washingtoni ülikooli bakalaureusekraadiga ajaloos[25] ja 1994. aastal Riikliku sõjakolledži magistrikraadiga.[4]

Sõjaväekarjäär

muuda

Mattise sõjaväeline karjäär algas 1969. aastal, kui ta liitus USA merejalaväe reserviga.[26] 1. jaanuaril 1972 anti talle reservohvitseri väljaõppe läbimise järel nooremleitnandi auaste.[27] Teenistusaastate jooksul on Ameerika Ühendriikide maaväe kindralmajor Robert Scales Mattist kirjeldanud kui "ühte kõige paremini lihvitud kommetega meest, keda olen tundnud". Arvamust Mattisest kui intellektuaalist on muuhulgas süvendanud asjaolu, et ta kannab teenistuses olles alati endaga kaasas Marcus Aureliuse raamatut "Iseendale".[28][29]

Leitnandina teenis ta 3. merejalaväe diviisis rühmaülemana. Pärast ülendamist kapteniks määrati ta Mereakadeemia Ettevalmistuskooli pataljoniülemaks, hiljem kompaniiülemaks 1. merejalaväe rügemendis. Saades majori auaste, asus ta juhtima merejalaväe värbamiskeskust Portlandis.[30]

Mattis on lõpetanud USA merejalaväe dessantväeüksuste sõjakooli, USA merejalaväe juhtimiskolledži ja Riikliku sõjakolledži (inglise keeles National War College).

Lahesõda

muuda

Kolonelleitnandina juhtis Mattis Lahesõja ajal 7. merejalaväerügemendi 1. pataljoni, mis oli üks 7. merejalaväerügemendi ründepataljonidest.[31]

Afganistani sõda

muuda

Kolonelina juhtis Mattis 7. merejalaväerügementi. Pärast edutamist brigaadikindraliks juhtis ta merejalaväe 1. ekspeditsioonibrigaadi.[32]

Sõja algfaasis juhtis Mattis Ameerika Ühendriikide mereväe 58. sihtjõu operatsioone Lõuna-Afganistanis[33], olles seega esimene mereväe sihtjõude juhtinud merejalaväeohvitser.[27]

Afganistanis oli Mattis alluvate seas lugupeetud oma juhtimisstiili tõttu, külastades tihti eesrinnet ja suheldes kõrgemate ohvitseride kõrvalt ka allohvitseridega.[34]

Iraagi sõda

muuda
 
Mattise kiri 1. merejalaväe diviisi sõduritele päev enne 2003. aasta USA vägede sissetungi Iraaki
 
USA merejalaväelased Al-Fallūjahi linnas 2004. aastal
 
Mattis (paremal) kindrallietnant James T. Conawayga Iraagis 2007. aastal

Kindralmajorina juhtis Mattis Iraagi sõja käigus 1. merejalaväe diviisi 2003. aasta USA vägede sissetungis ja järgnevatel stabiliseerimisoperatsioonidel.[35]

Mattisel oli oluline juhtroll USA sõjalistes operatsioonides Al-Fallūjah linnas ja selle ümbruses, k.a läbirääkimistel Al-Fallūjahit kaitsnud sissivõitlejate juhtidega Operatsioon Vigilant Resolve'i käigus 2004. aasta aprillis ja osalemine Operatsioon Phantom Fury plaanimisel sama aasta novembris.[36]

Lähtudes 2007. aastal ilmunud USA kaitseministeeriumi uuringu tulemustest, mis näitasid, et ainult 55% USA sõduritest ja 40% merejalaväelastest teataksid tsiviilisikute väärkohtlemisest, kutsus Mattis üles merejalaväelasi muuhulgas öeldes: "Iga kord, kui te iraaklasele lehvitate, pöörab Al-Qaeda hauas ringi".[37]

Mattis populariseeris 1. merejalaväe diviisi moto "No Better Friend, No Worse Enemy" ("(meist) pole paremat sõpra ega hullemat vaenlast"), mis on parafraseeritud Rooma vabariigi diktaatori Lucius Cornelius Sulla epitaafist,[38] oma kirjas diviisi mereväelastele päev enne USA vägede sissetungi Iraaki.

Tähelepanuväärne oli ka ta valmisolek vabastada ametist kõrgeid ohvitsere ajal, kui USA sõjavägi sellest üldiselt hoidus. Keset diviisi edasitungi Baghdadi poole vabastas Mattis ametist kolonel Joe D. Dowdy, Regimental Combat Team-1 komandöri. Tänapäevases USA relvajõududes oli tegu sedavõrd haruldase juhtumiga, et lugu sellest ilmus ka mitmes USA ajalehes[39][40][41]. Mattis keeldus vallandamist ametlikult kommenteerimast, öeldes vaid, et "ebakompetentsete ohvitseride vallandamise komme on vähemalt merejalaväes endiselt olemas".[34]

Isiklik elu

muuda

Mattis pole kunagi abiellunud ja tal pole ühtegi last.[1][28]. Paar aastat enne sõjaväeteenistusse astumist tegi ta Alice Gillisele abieluettepaneku, kuid naine katkestas pulmaplaanid paar päeva enne pulmi, kuna ei tahtnud Mattise karjäärile koormaks olla.[23] Mattise hüüdnimi "Sõdalasmunk" (Warrior Monk) tuleneb ta eluaegsest poissmehestaatusest ja pühendumisest sõjanduse uurimisele.[42][43] Mattis on tuntud oma intellektualismi ja huvi poolest maailma ja sõjaajaloo vastu.[35][44] Tal on üle 7000 raamatuga isiklik raamatukogu, ja ta on mitmel korral määranud oma juhtimise all olevatele merejalaväelastele lugemiseks kohustuslikku kirjandust.[45][46]

Autasud

muuda

Sõjaväelised autasud

muuda
 
James Mattis (2007)
      
   
       
 
   
   
       
   
 
Esimene rida Defense Distinguished Service Medal koos ühe tammelehega Navy Distinguished Service Medal Defense Superior Service Medal Legion of Merit
Teine rida Bronze Star Medal koos Combat "V"-ga Meritorious Service Medal koos kahe 5⁄16" kuldtähega Navy and Marine Corps Achievement Medal Combat Action Ribbon
Kolmas rida Navy and Marine Corps Presidential Unit Citation Joint Meritorious Unit Award Navy Unit Commendation Navy and Marine Corps Meritorious Unit Commendation
Neljas rida Marine Corps Expeditionary Medal National Defense Service Medal koos 3⁄16" pronkstähega Southwest Asia Service Medal koos kahe 3⁄16" pronkstähega Afghanistan Campaign Medal koos ühe 3⁄16" pronkstähega
Viies rida Iraq Campaign Medal koos ühe 3⁄16" pronkstähega Global War on Terrorism Expeditionary Medal koos ühe 3⁄16" pronkstähega Global War on Terrorism Service Medal Humanitarian Service Medal
Kuues rida Sea Service Ribbon koos ühe 3⁄16" hõbetähe ja kahe 3⁄16" pronkstähega Marine Corps Recruiting Service Ribbon koos ühe 3⁄16" pronkstähega Poola relvajõudude kuldmedal NATO Meritorious Service Medal[47]
Seitsmes rida NATO Medal teenistuse eest ISAF-is[47] Meritorious Service Cross (Kanada; 2013)[48] Medal Kuveidi vabastamise eest (Saudi Araabia) Medal Kuveidi vabastamise eest (Kuveit)
Rinnamärgid Rifle Expert Badge Pistol Expert Badge
Rinnamärk Office of the Secretary of Defense Identification Badge

Popkultuuris

muuda

2008. aastal linastunud HBO miniseriaalis "Generation Kill", mis kujutab 2003. aasta sissetungi Iraaki, kehastab Mattist Ameerika Ühendriikide näitleja Robert John Burke.[49] Mattisest on loodud ka tuntust kogunud internetimeem, millel teda kujutatakse kui "püha Mattist Quanticost, Kaose kaitsepühakut".[50]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Kovach, Gretel C. (19. jaanuar 2013). "Just don't call him Mad Dog". San Diego Tribune (Inglise keeles). Vaadatud 10. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. ↑ 2,0 2,1 "The Corps should look to its small-wars past". Armed Forces Journal (Inglise keeles). 1. märts 2006. Vaadatud 10. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 "James Mattis Fast Facts". CNN (Inglise keeles). 21. veebruar 2017. Vaadatud 22. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 "James N. Mattis" (Inglise keeles). Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium. 20. jaanuar 2017. Vaadatud 22. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Ray, Michael. "James Mattis". Encyclopædia Britannica (Inglise keeles). Vaadatud 22. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  6. ↑ Garamone, Jim (11. august 2010). "Gates: Mattis brings experience, continuity to Central Command". American Forces Press Service (Inglise keeles). Headquarters Marine Corps. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. august 2010. Vaadatud 22. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  7. ↑ "Roll Call Vote 115th Congress - 1st Session" (Inglise keeles). Ameerika Ühendriikide senat. Vaadatud 22. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  8. ↑ Michael R. Gordon & Choe Sang-Hun (2. veebruar 2017). "Jim Mattis, in South Korea, Tries to Reassure an Ally". The New York Times (inglise keeles). Vaadatud 12. oktoobril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  9. ↑ "US warns North Korea against nuclear attack". Al-Jazeera (inglise keeles). 3. veebruar 2017. Vaadatud 12. oktoobril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  10. ↑ Andrew Buncombe (16. veebruar 2017). "US will not collaborate with Russian military, says Donald Trump's Defence Secretary Jim Mattis". The Independent (inglise keeles). Vaadatud 12. oktoobril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  11. ↑ Christine Wang (12. jaanuar 2017). "Trump Defense pick warns world order is 'under the biggest attack since World War II'". CNBC (inglise keeles). Vaadatud 12. oktoobril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  12. ↑ Natasha Bertrand (12. jaanuar 2017). "Trump secretary of defense nominee Mattis: Current world order is 'under biggest attack since World War II'". Business Insider (inglise keeles). Vaadatud 12. oktoobril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  13. ↑ Paul Sonne (9. mai 2018). "Mattis, who supported staying in Iran deal, holds out hope for curtailing Tehran". The Washington Post (inglise keeles). Vaadatud 12. oktoobril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  14. ↑ Julian Borger (19. detsember 2017). "Trump drops climate change from US national security strategy". The Guardian (inglise keeles). Vaadatud 12. oktoobril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  15. ↑ Alex Ward (18. september 2018). "From "Mad Dog" to "Moderate Dog": How Defense Secretary Mattis lost Trump". Vox (inglise keeles). Vaadatud 12. oktoobril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  16. ↑ Helene Cooper (20. detsember 2018). "Jim Mattis, Defense Secretary, Resigns in Rebuke of Trump's Worldview". The New York Times (inglise keeles). Vaadatud 3. jaanuaril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  17. ↑ Julian Borger (21. detsember 2018). "Defense secretary James Mattis resigns and points to differences with Trump". The Guardian (inglise keeles). Vaadatud 3. jaanuaril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  18. ↑ 18,0 18,1 18,2 "Trump, Angry Over Mattis's Rebuke, Removes Him 2 Months Early". The New York Times (inglise keeles). 23. detsember 2018. Vaadatud 3. jaanuaril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  19. ↑ 19,0 19,1 Maggie Haberman (2. jaanuar 2019). "Trump Says Mattis Resignation Was 'Essentially' a Firing, Escalating His New Front Against Military Critics". The New York Times (inglise keeles). Vaadatud 3. jaanuaril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  20. ↑ "Nominations before the Senate Armed Services Committee, Second Session, 111th Congress" (PDF) (Inglise keeles). U.S. Government Printing Office. Lk 491 (485). Vaadatud 22. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  21. ↑ Mays, Stephen (13. jaanuar 2017). "10 Things You Didn't Know About James Mattis". U.S. News & World Report (Inglise keeles). Vaadatud 22. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  22. ↑ "Meet James N. Mattis: 10 facts about the new DOD secretary". Army.mil (Inglise keeles). Defense Media Activity. 24. jaanuar 2017. Vaadatud 22. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  23. ↑ 23,0 23,1 23,2 Filkins, Dexter (29. mai 2017). "James Mattis, a Warrior in Washington". New Yorker (Inglise keeles).{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  24. ↑ Kraemer, Kristin M. (22. november 2016). "Gen. Mattis, Trump's possible defense chief, fulfills Benton County jury duty". Tri-City Herald (Inglise keeles). Vaadatud 22. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  25. ↑ "CWU Grad Nominated as Secretary of Defense" (Inglise keeles). Kesk-Washingtoni ülikool. 2. detsember 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. detsember 2016. Vaadatud 22. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  26. ↑ "General James Mattis, "In the Midst of the Storm: A US Commander's View of the Changing Middle East"" (Inglise keeles). Dartmouth College. 25. september 2013. Ajatempel 01:20:10. Vaadatud 12. juunil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  27. ↑ 27,0 27,1 Reynolds 2005, lk 4-5
  28. ↑ 28,0 28,1 Thompson, Mark (2. detsember 2016). "Here's What You Need to Know About James 'Mad Dog' Mattis, Trump's Pick For Secretary of Defense". TIME (Inglise keeles). Vaadatud 31. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  29. ↑ Ferguson, Niall (5. detsember 2016). "Looking at the real James 'Mad Dog' Mattis". Boston Globe (Inglise keeles). Vaadatud 12. juunil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  30. ↑ "Gen James N. Mattis". Military Hall of Honor (Inglise keeles). Vaadatud 2. augustil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  31. ↑ Lowry, Richard (9. detsember 2016). "Op-ed: General James N. Mattis – A Marine for the History Books". American Military News (Inglise keeles). Vaadatud 5. juulil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  32. ↑ Walker, Mark (2. juuni 2006). "Mattis to assume command of I MEF". The San Diego Union-Tribune (Inglise keeles). Vaadatud 5. juulil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  33. ↑ Goulding, Vincent (august 2011). "Task Force 58: A Higher Level of Naval Operation". Marine Corps Gazette (Inglise keeles). Volume 95, Issue 8. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2016. Vaadatud 5. juulil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  34. ↑ 34,0 34,1 Ricks 2012, lk 405
  35. ↑ 35,0 35,1 Ricks 2006, lk 313
  36. ↑ Szoldra, Paul (1. detsember 2016). "19 unforgettable quotes from legendary Marine Gen. James 'Mad Dog' Mattis". Business Insider (Inglise keeles). Vaadatud 5. juulil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  37. ↑ Perry, Tony (17. mai 2007). "General urges Marines to add a friendly wave to their arsenal". Los Angeles Times (Inglise keeles). Vaadatud 6. juulil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  38. ↑ Durant, Will (2001). Heroes of History : A Brief History of Civilization from Ancient Times to the Dawn of the Modern Age. New York: Simon & Schuster. lk 131. ISBN 0-7432-2910-X.
  39. ↑ Cooper, Christopher (5. aprill 2004). "How a Marine Lost His Command In Race to Baghdad". The Wall Street Journal (inglise keeles). Vaadatud 2. augustil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  40. ↑ Ricks, Thomas E. (6. aprill 2003). "Marine Corps Removes a Field Commander in Iraq". The Washington Post (Inglise keeles). Vaadatud 2. augustil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  41. ↑ Perry, Tony (5. aprill 2003). "Marine Commander Relieved of Duties". Los Angeles Times (Inglise keeles). Vaadatud 2. augustil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  42. ↑ Guarino, Ben (2. detsember 2016). "Mad Dog, as in 'Mad Dog' Mattis: The colorful history of a great American nickname". Washington Post (Inglise keeles). Vaadatud 31. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  43. ↑ Martinez, Luis (1. detsember 2016). "Everything You Need to Know About Gen. James Mattis". ABC News (Inglise keeles). Vaadatud 31. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  44. ↑ Dickerson, John (22. aprill 2010). "A Marine General at War". Slate (Inglise keeles). Vaadatud 12. juunil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  45. ↑ "LtGen James Mattis' Reading List". Small Wars Journal (Inglise keeles). 5. juuni 2007. Vaadatud 12. juunil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  46. ↑ Ricks 2006, lk 317
  47. ↑ 47,0 47,1 "French general assumes command of Allied Command Transformation". Allied Command Transformation Public Affairs Office. Mall:USS: NATO. 18. september 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. oktoober 2014. Vaadatud 28. septembril 2009.
  48. ↑ "Meritorious Service Decorations". Canada Gazette. 27. aprill 2013. Vaadatud 5. juunil 2020.
  49. ↑ "Maj. Gen. James 'Maddog' Mattis" (Inglise keeles). HBO. Vaadatud 31. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  50. ↑ Szoldra, Paul (2. detsember 2016). "The Facebook page for Marine Special Ops posted a picture of 'Mad Dog' Mattis as a saint". Business Insider (Inglise keel). Vaadatud 2. augustil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=James_Mattis&oldid=6635095"