Tiit Madisson

Tiit Madisson (sündinud 4. juunil[1] 1950 – 21. juuni 2021[2]) oli Eesti vabadusvõitleja, kirjanik ja poliitik. Ajakirjanduses (eriti Rootsis elades) kasutas ta ka pseudonüümi Silver Ronk.

Tiit Madisson

Ta oli maailmavaatelt, nagu ta teatas 2009. aastal ERSP kodulehel, rahvussotsialist[3][4] Ta oli tuntud ka Iisraeli kritiseerijana; tema raamatud "Maailma Uus Kord", "Holokaust" ja "Lihula õppetund" esindavad holokaustirevisionistide vaatepunkte.

Ta oli 1970. aastate keskpaigas hipide liikumise üks organisaatoreid Eesti NSV-s.[5]

Madisson oli aastatel 19801986 NSV Liidu poliitvang, viibis neli aastat Permi oblastis poliitilise vangina vangilaagrites VS-389/37 ja VS-389/36 ning seejärel asumisel Ida-Jakuutias (Kolõmal). Pärast vabanemist asutas ta 15. augustil 1987 rühmituse MRP-AEG. Hirvepargi miitingu järel, mille üks eestvedajaid ta oli, saadeti ta 1987. aasta septembris NSV Liidust välja.

Madisson elas aastatel 1987–1990 Rootsis, tegi kaastööd Raadio Vaba Euroopale ja osales Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tegevuses.

1990. aastal naasis ta Eestisse, kus osales poliitilises tegevuses ning oli Eesti Kongressi ja Eesti Komitee esimese koosseisu liige.

Aastal 1995 määrati EMEX-is töötanud Tiit Madissonile ametiseisundi kuritarvitamise eest karistus üks aasta tingimisi vabadusekaotust kaheaastase katseajaga ja firmale tekitatud rahalise kahju (210 280 krooni) hüvitamine. Järgmine kohtuaste tühistas kahjunõude, kuid jättis muus osas algse kohtuotsuse jõusse.[6] 1996. aastal mõistis kohus Madissoni "süüdi selles, et ta 1996. a. maikuus, olles rahulolematu kujunenud olukorraga Eestis, hakkas Kaitseliidu liikmena ette valmistama sõjaväelist riigipööret ning asus selleks looma vastavaid tingimusi" ja "otsis kaasosalisi oma plaanide ja ideede elluviimiseks".[7][8] Madissoni karistati 2-aastase vabadusekaotusega, millele liideti veel kaks kuud, kuna uus kuritegu oli toime pandud varasema tingimisi karistuse katseajal. Riigikogu vabastas Madissoni 13. novembril 1997 vastu võetud amnestiaseaduse alusel ennetähtaegselt.[9][10]

Aastatel 20022005 oli ta Lihula vallavanem. Tema algatusel püstitati Lihulas 20. augustil 2004 monument "60 aastat Eesti kaitselahingutest", mis teisaldati 2. septembril Juhan Partsi juhitud Eesti valitsuse korraldusel.

2010. aasta septembris asus Madisson koos abikaasaga elama Hispaaniasse.[11] 2016. aasta augustis naasis ta Eestisse.[12]

Erakondlik tegevusRedigeeri

1990. aastal Rootsist tagasi Eestisse pöördudes osales ta Eesti Kongressi, Eesti Komitee ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) tegevuses. 12. märtsil 1994 peeti Estonia kontserdisaalis Madissoni juhtimisel Rahvuslaste Keskliidu asutamiskongress, loosungiks "Kord riigis majja!".[13]

Aastatel 2001–2002 oli Tiit Madisson Eesti Keskerakonna liige,[14] kuid astus sealt välja, kui Keskerakond astus valitsusse Eesti Reformierakonnaga. 2006. aastal astus ta Eesti Rahvusliku Liikumisse ja Eesti Iseseisvusparteisse. 10. augustil 2009 teatas ta koos Roman Ubakivi ja Robert Villiga ERSP Taasasutava Kogu loomisest.[15]

TeosedRedigeeri

  • "Vastasseis" (1996)
  • "Riigipööraja märkmik" (1999)
  • "Maailma uus kord" (2004)
  • "Lihula õppetund" (2005)
  • "Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale" (2006)
  • "Aprillimässu lugu" (2007)
  • "Riiki tappev kuumalaine" romaan (2009)
  • "Minu võitlus" (2014)
  • "Vapsid. Vabadussõjalaste tõus ja häving 1929-1938" (2016)

IsiklikkuRedigeeri

Ta oli kaks korda abielus ja tal on kolm last. Alates 1983. aastast oli ta katoliiklane. [16]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri