Tartu muusikapäevad
|
See artikkel on 1979–1991 toimunud Tartu sündmusest; 1909 toimus Tartus Eesti muusika päev |
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
Tartu muusikapäevad olid aastatel 1979–1991 Tartus toimunud levimuusikafestivalid[1].
Aastatel 1979–1989 toimusid iga-aastased kontserdid Vanemuise kontserdisaalis ja alates 1986. aastast ka vabaõhulavadel[1].
Tartu muusikapäevade korralduskomitee eestvedajad olid 1979–1989 Riho Illak, Rein Lang, Erki Berends ja Jaan Habicht, 1990–1991 Erik Sakkov[1].
2009. aastal, kui esimestest Tartu muusikapäevadest möödus 30 aastat, korraldati selle auks Tartu muusikapäevad 30.
Idee tekkimine
muudaRokkmuusika tegevus enne Tartu Muusikapäevi oli Eestis üsna hajutatud ja süsteemitu. Tehti midagi omaette, aga puudus laiapinnaline Eesti rokkmaastik. 1970. aastatel toimus küll Viljandi rokkfestival, aga see keelati skandaalide tõttu ära.[2] Ajendatuna sellest, soovisid Tartu Ülikooli üliõpilased luua samalaadse festivali Tartus.
Ülikoolis korraldati iga maikuu üleliidulisi rahvaste sõpruse päevi, mida korraldasid Interklubi ja rahvusvaheliste suhete ring. Ürituse maksis kinni ülikool ja nende päevade raames oli loodud ka kultuuriprogramm. Programmi eestvedajaks oli Interklubi, kuid laiemas plaanis ülikooli komsomolikomitee.[3] Nende päevade raames loodigi Tartu Muusikapäevad.
Formaat
muudaTegemist oli loomeinkubaatoriga, kus muusikud said katsetada ideid, mis muudes kontekstides ei oleks tõenäoliselt nõnda kõnetanud (ega võib-olla ka üldse mitte teostatavad). Kõige markantsema näitena Sepapoisid. Tartu Muusikapäevade jaoks loodi spetsiaalseid koosseise ning sõideti ekstra kohale isegi siis, kui oldi bändiga turneel kuskil liiduvabariikides. Festivalil esinemine oli muusikute jaoks (üritusel osalemise eest neid ekstra ei tasustatud) ka staatuse märgiks. Tegev oli žürii, kes jagas lisaks peaauhinnale palju muidki auhindu.[4]
Toimumispaigad
muuda- Vanemuise kontserdisaal (peamine esinemispaik)
- EPA klubi
- Raudteeklubi
- Tähtvere laululava
Olulisemad tähthetked
muuda- 1987. aastal esitati fosforiidisõja hümniks kujunenud Jüri Leesmenti sõnadele kirjutatud Alo Mattiiseni lugu "Ei ole üksi ükski maa".
- 1988. aastal esitati Tähtvere laululaval Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu ning toodi kohale ka sinimustvalged lipud. Sündmust loetakse laulva revolutsiooni üheks olulisemaks.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 EE 12. köide, 2003, lk 586
- ↑ Artemi Troitski (1987). Back in the USSR: The True Story of Rock. London/New York/Sydney/Cologne: Omnibus press. Lk 75.
- ↑ Juhani Püttsepp; Jaan Habicht; Ilme Tiik (2009). Tartu Muusikapäevad. Tallinn: Aasta Raamat OÜ. Lk 4-5.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Tartu Muusikapäevad". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2018.