Levimuusika
Levimuusika (inglise keeles popular music) on üldnimetus muusikastiilidele ja -suundadele, mis on tekkinud ja kujunenud 20. sajandi teisel poolel ning mida iseloomustab jäädvustamine helisalvestustehnika abil ning levitamine massiteabevahendite kaudu.
MõisteidRedigeeri
Eestikeelsed mõisted "levimuusika" ja "süvamuusika" võeti kasutusele 1970. aastate alguses. Varem kasutati mõistet "kerge muusika", mis tähistas peamiselt estraadimuusikat ega sobinud enam sisuliselt paljude levimuusika suundade olemusega.
Levimuusika hõlmab sellises tähenduses popmuusikat, rokkmuusikat, džässmuusikat ning paljusid muid suundi ja stiile.
"Popmuusika" võib olla mõistetud avaramas tähenduses, hõlmates muusikastiile, mis arenesid välja rockabilly'st, bluusist, rokkmuusikast kuni hiphopi, tekno, trance'i või house'ini jne. Michael Jacksoni tiitel King of Pop viitab aga popmuusikale kitsamas tähenduses, ühele muusikastiilide rühmale popmuusika kui laiema nähtuse sees ja tähistab kitsamat, pehmemat, mahedamat, rahvahulkadele enim meeldivat osa. Inglise keeles tehakse neil vahet: pop music tähistab seda kitsamat osa; popular music viitab aga laiemale mõistele, kuhu kuuluvad ka kõikvõimalikud indie, proge ja mittekommertslikud eksperimentaalsed suunad, mille kohta mõnikord öeldakse ka pop-rock.[1]