Ava peamenüü

Süvamuusika ja levimuusika ehk tõsine muusika ja kergemuusika (saksa keeles E- und U-Musik, ernste Musik und Unterhaltungsmusik, 'tõsine muusika ja kergemuusika') on muusika klassifitseerimise põhimõte, mis tekkis 20. sajandi alguses seoses muusika turumajandusliku väärtuse hindamisega. Liigitamine süva- või levimuusikaks mõjutas muusikute tasustamist, mida vastava muusika puhul rakendati.

Süvamuusika ja levimuusika vastandamine on tavaliselt ebajärjekindel ja sellel puuduvad ühtsed esteetilised kriteeriumid.


Vaata kaRedigeeri