Vikipeedia

Aadu Jõgiaas

Eesti ajakirjanik

Aadu Jõgiaas (sündinud 13. veebruaril 1951 Tartus) on Eesti taasiseseisvumisele kaasaaitaja[viide?] ja raadioside edendaja.

Aadu Jõgiaas

Eesti NSV ajal tegi ta kaastööd ajakirjandusele, kõige rohkem Põlva ajalehele Koit. Praegu tegeleb Jõgiaas lähiajaloo uurimisega ja on poliitik.

1972. aastast töötas ta ALMAVÜ Tartu Raadioklubi raadiojaama ülemana. Hiljem on ta olnud side- ja raadiotehnikaringide õpetaja, raadioside operaatorite kursuste korraldaja, õppeprogrammide koostaja jne. 1980. aastatel koostas ta ka rahvusvaheliste autorallide (Old Toomas, Sojuz jt) ja suurte spordivõistluste tarbeks raadiosidemeeskondi.

1989. aastast oli Jõgiaas Eesti NSV Sideministeeriumi mobiiltelefoniside töögrupi liige.[viide?]

1990. aastal sai Jõgiaasast üks Kaitseliidu Põlva Maleva asutaja[viide?], juhatuse liige ja sidepealik. 1990. aasta sügisel asus ta Eesti Kodukaitse Piirivalve Sideteenistuse ülema ametisse[viide?], tema loodud on kogu Eesti piiridel kasutatud esmased raadiosidesüsteemid.[viide?]

1991. aasta jaanuarist oli ka Jõgiaas Eesti Piirivalve Remniku õppekeskuse sidevaldkonna õppejõud. 28. juunist oli ta Eesti valitsuse salajase sidealase töörühma liige ja juhtis ainuisikuliselt Eesti Vabariigi valitsuse salajase sidekeskuse töösse rakendamist, mis alustas tegevust juba 10. juulil ning mil oli suur strateegiline tähtsus 1991. aasta augustiputši ajal.[1]

1991. aasta juulis osales Eesti esimese tänapäevase militaarse siderühma loomisel piirivalve struktuuris, et kindlustada valitsuse sidekeskuse ööpäevane valmisolek. Loodud sidekeskuse esmane tegevus oli signaalluure võimekuse kasutamine ja ettevalmistus elektrooniliseks sõjaks. Augustiputši päevadel, 19.–21. augustil 1991 juhtis vabariigi valitsuse sidekeskuse ja alternatiivsete sidesüsteemide tegevust. 21. augusti 1991 hommikul rünnati Nõukogude Armee poolt Tallinna Teletorni, mille peatas Eesti elektrooniline rünnak Nõukogude Liidu armeeüksuste vastu ja selle tulemusena katkes neil käsuliin.[2] Sellest ajast alates on Eesti Vabariik üheks vähestest riikidest, kes on olnud reaalses sõjalises konfliktis NSV Liiduga (elektrooniline sõda).

1992. aasta veebruaris tõi ta Eesti Piirivalveametile esimesed 100 militaarset Yaesu käsiraadiojaama. Neid ja nende kasutamist demonstreeriti 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil, millel Jõgiaas oli sidejuht. Sama aasta detsembris osales Jõgiaas Eesti Vabariigi kaitseväe esimestel manöövritel piirivalve sidejuhina.

1993. aastal seadis ta Võrumaal asuva Suure Munamäe vaatetorni piirivalve raadiosideks kodustes tingimustes valmistatud vahejaama (repiiter), mille abil suurenes raadioside kaugus tunduvalt. Mõni aeg hiljem võtsid Eestis sarnase sidesüsteemi kasutusele Eesti Politsei ja Päästeamet. Tänapäevane Eesti Vabariigi operatiivraadioside ja väga paljud kasutatavad raadiovõrgud on rajatud vahejaamade rakendamise põhimõttel.

2017. aasta oktoobris NSA (USA Riiklik julgeolekuagentuur) korraldatud ajaloo teemalisele sümpoosionile Marylandi kogunesid teadlased ja praktikud kümnest riigist, nende seas ka Jõgiaas, et arutada ja lahti mõtestada mitmesuguseid eelmisel sajandil toimunud luurealaseid tegevusi. Eesti-poolse ettekande esitas Ivo Juurvee. Teemaks oli "Taavet Koljati vastu, ehk Eesti signaalluure ja elektrooniline sõda Nõukogude Armee vastu augustis 1991." (David Against Goliath: Estonian Sigint and EW against Soviet Army During the August 1991 dˇEat Attempt). Selle teemaga seotud lisaküsimustele vastas Jõgiaas.

Ühiskondlik-poliitiline tegevus muuda

1990. aastast kuulub Aadu Jõgiaas Kaitseliidu Põlva malevasse.[3] Samast aastast on ta ka Eesti Raadioamatööride Ühingu liige[viide?].

1996. aastal sai Jõgiaasast Põlvamaa Liikumise Kodukant asutaja ja juhatuse liige. 15. juulist 1997 kuulub ta Eesti Keskerakonda.[4]Ta on kuulunud erakonna volikokku ja on aukohtu liige.

2000. aastast tegutseb Jõgiaas Põlvamaa Hoiu-Laenuühistus, 2003. aastast Räpina Ühistegevuskojas ja Varbuse külaseltsis, 2004. aastast Põlvamaa Külavanemate Seltsis.

2005 kandideeris ta kohalike omavalitsuste valimistel ja osutus valituks Kanepi vallavolikokku. 2005–2009 oli ta Kanepi vallavolikogu aseesimees.

2005. aastal astus Jõgiaas Eesti Ajakirjanike Liitu.

Eesti 2006. aasta presidendivalimistel oli Jõgiaas valimiskogu liige.[5]

2006. aastast kuulub Aadu Jõgiaas MTÜ-sse Raadioabi, 2007. aastast Tallinna Kristlikku Elava Vee kogudusse.

2009. aastal lõpetas Jõgiaas Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi[viide?] (varem oli tal NSV Liidu aegne keskeriharidus) ja asus õppima Tallinna Tehnikaülikoolis avaliku halduse erialal. Samal aastal osales Jõgiaas Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ja Euroopa Parlamendi valimiste e-valimiste vaatlejate koolitustel ja seejärel oli vaatleja neil valimistel. Oli ka e-valimiste vaatlejana Vabariigi Valimiskomisjoni istungil.[6]

2010. aastast on Jõgiaas Tallinna vangla vanglakomisjoni liige[7] Samast aastast kuulub ta Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonda ja Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatusse.

2011. aastal oli Eesti Parlamendi valimiste e-vaatleja Vabariigi Valimiskomisjoni juures. Alates 19. augustist 2011 oli tal koostöös kolonel Henn Karitsaga Eesti Sõjamuuseumis – kindral Laidoneri Muuseumis avatud näitus Vabaduse teel 1990–1991", mis andis ülevaate Eesti taasiseseisvumise sündmustest aastatel 1990–1991. Näitus leidis laialdast käsitlemist pressis ja sellel oli suur külastatavus.

2012. aasta 31. jaanuaril avati näitus "Vabaduse teel 1990–1991" ajutiselt Sihtasutuses Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspeditsioon.

2012. aasta 20. augustil toimus Tallinna Linnamuuseumis näituse "Võimatu sai võimalikuks" avamine, mille tehnika ekspositsiooni lõi Jõgiaas[viide?].

2013. aasta 28. septembril organiseeris[viide?] ta koos Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsiga Eesti Rahvusraamatukogus konverentsi "Eesti vabaduse sümbol - Tallinna Teletorn! Müüdid ja tõde".

2013. aasta 1. oktoobril avatud Rahvarinde Muuseumi väljapaneku üks osa Jõgiaasa poolt loodud. Seal on võimalik näha 1991. aastal Toompea salajases sidekeskuses kasutatud aparatuuri.

Kandideeris 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ja oli Tallinna Lasnamäe Halduskogu ning Halduskogu Sotsiaal- ja Tervishoiukomisjoni liige. Kuulus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni.

Aastatel 2015–2019 oli Jõgiaas Harju Maakohtu rahvakohtunik. 2019. aastast on ta Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse liige. Lisaks on ta Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu ja Eesti Eruohvitseride Kogu liige.

2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel valiti Jõgiaas Tallinna Lasnamäe Linnaosakogu liikmeks ja Sotsiaal- ja Tervishoiukomisjoni esimeheks.

2019. aastal valiti Jõgiaas Tallinna Pensionäride Ühenduse juhatuse esimeheks.

Tegevus raadioamatöörina muuda

Aadu Jõgiaas on raadioamatöör 1963. aastast. Raadiospordialadest on ta harrastanud raadiotelegrafistide kiirusvõistlust (morsesignaalidega tekstide võimalikult kiire saatmine ja vastuvõtmine), radistide mitmevõistlust (morsega saatmine-vastuvõtmine, töö raadiojaama ja krossijooks seljas oleva raskusega) ning osalenud lühilaine ja ultralühilaine raadiosidevõistlustel. Jõgiaas on saavutanud raadiospordis väga palju – maailma esikohtadeni ja tipptulemusteni välja. Raadioamatöörina on ta Eestist eetrisse saadetud kutsungiga ES6PZ loonud side 328 maaga.

Raadiospordi tulemusi muuda

  • 2000 – Eesti Vabariigi meistrivõistlused, lühilaine A-klassi II koht
  • 2001 – Eesti lahtised lühilaine meistrivõistlused, A-klassi I koht
  • 2003 – Hungarian Radioamateur Society HA – DX Contest: I koht klassis SO 10 Mix
  • 2004 – Welcome to the European Union Contest: I koht, kategooria 6 tundi QRP
  • 2004 – IARU HF World Championship: 8. koht maailmas klassis QRP Mixed
  • 2004 – The Radio Amateur Journal CQ WORLD – WIDE DX Contest 2004: 3. koht maailmas, 1. koht Euroopas 28 MHz QRP SSB-klassis
  • 2004 – The Radio Amateur Journal CQ WORLD – WIDE WPX Contest: I koht maailmas QRP SSB-klassis
  • 2004 – The Radio Amateur Journal CQ WORLD – WIDE DX Contest 2004: 3. koht maailmas, 3. koht Euroopas Low Power 1,8 MHz CW-klassis
  • 2004 – Ukrainian DX Contest 2004: 5. koht maailmas 160 m klassis
  • 2005 – Japan International DX Contest 2005 CW: 5. koht maailmas, 3. koht Euroopas 7 MHz Low Poweri klassis
  • 2005 – The Radio Amateur Journal CQ WORLD – WIDE WPX Contest CW: 2. koht maailmas, 2. koht Euroopas Low Poweri klassis
  • 2005 – The Radio Amateur Journal CQ WORLD – WIDE WPX Contest SSB: 2. koht maailmas, 1. koht Euroopas QRP-klassis
  • 2005 – IARU HF World Championship: 3. koht maailmas Mixed QRP klassis

Teosed muuda

Raamatud muuda

  • Aadu Jõgiaas "Veretu võitlus Eesti eest 1991", MTÜ Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, Tallinn 2016
  • Helen Lausma-Saar (koostaja) "Olid alles ajad! Taasiseseisvunud Eesti Vabariik 25", Rahvarinde Muuseumi toimetised, Tallinn 2016
  • Henn Karits ja Aadu Jõgiaas "Leegitseval piiril", MTÜ Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, Tallinn 2012
  • Jaak Haud (koostaja) "Vene vägede lahkumine Eestist. Nii nad läksid!", Eesti Eruohvitseride Kogu, Tallinn 2015, lk 2, 4, 8, 80, 103, 107, 209, 211, 234
  • Margit Õkva (koostaja) "Kaitseliidu Põlva Malev 25", Kaitseliidu Põlva Malev, 2015, lk 47, 48, 49
  • Küllo Arjakas "Kui Väikesed olid suured BALTI KETT 25", Rahvarinde Muuseumi toimetised, Tallinn 2014, lk 62, 100, 101, 234, 261
  • "Eesti eest! Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988–2008" toim. Merike Jürjo) Tallinn: Kaitseliit, 2008, lk 119–122
  • Jüri Kadak "Teine okupatsioon", Eesti Eruohvitseride Kogu, Tallinn 2018, lk 138, 139, 140
  • Ivo Juurvee "100 aastat luuret ja vastuluuret Eestis", Riigikantselei ja AS Eesti Meedia, Post Factum, 2018, lk 128, 130

Artikleid muuda

Filmograafia muuda

Tunnustus muuda

  • Kotkaristi V klass 2005[8]
  • Piirivalve Teeneteristi III klass
  • Mälestusmedal Eesti Piir 1990
  • Tallinna aasta õppija 2009[9]
  • "20 aastat Eesti taasiseseisvust" 20. Augusti Klubi hõbemärk nr 35.
  • Mälestusrist "20 aastat vabadust"
  • Meenemedal "25 aastat Kaitseliidu taastamisest"
  • Mälestusmedal "Taasiseseisvumise kaitsja"
  • Tallinna aukodanik
  • 2017 Tallinna teenetemärk

Isiklikku muuda

Tema elusaatust mõjutas Nõukogude perioodil oluliselt lähisugulane Tõnis Jõgiaas, kes arreteeriti 1950. aastal, süüdistatuna kuulumises nõukogudevastasesse kooliõpilaste gruppi, mis 1949. aastal lasi õhku Tartus Raadi pargis seisnud monumendi. Seetõttu ei saanud Aadu Jõgiaas viisat töötamiseks laevaradistina ning häiritud oli tema tegevus raadioamatöörina.[10]

Viited muuda

  1. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. september 2014. Vaadatud 27. augustil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. ↑ ""Salarelv augustiputšistide vastu"". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. veebruar 2015. Vaadatud 31. jaanuaril 2010.
  3. ↑ "Kaitseliidu Põlva malev". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. aprill 2012. Vaadatud 21. novembril 2010.
  4. ↑ Äriregistri päring. (Kasutatud 28. aprillil 2011.)
  5. ↑ "Valimiskogu". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. august 2009. Vaadatud 24. veebruaril 2010.
  6. ↑ Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek nr 27
  7. ↑ [1][alaline kõdulink]
  8. ↑ "Teenetemärkide kavalerid". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. märts 2017. Vaadatud 6. jaanuaril 2015.
  9. ↑ "Aasta õppijad 2009" ANDRAS – Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon
  10. ↑ Miia Jõgiaas "Minu nooruse vanglad" Tartu: Hotpress Kirjastus, 2007

Välislingid muuda

Audio- ja videosalvestised muuda

Artiklid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aadu_Jõgiaas&oldid=6516976"