Ava peamenüü
Aadu Jõgiaas

Aadu Jõgiaas (sündinud 13. veebruaril 1951 Tartus) on Eesti taasiseseisvumisele kaasaaitaja, kaitseliidu ja piirivalve taastaja, raadioside edendaja ja vabakutseline ajakirjanik, Eesti Ajakirjanike Liidu liige 2005. aastast.

Aktiivselt tegutses ta ajakirjanduses Eesti NSV ajal ja on kõige rohkem kaastööd teinud Põlva ajalehele Koit. Tihti avaldas ta oma kirjutisi pseudonüüme kasutades. Praegu tegeleb Jõgiaas lähiajaloo uurimisega ja on poliitik.

1972. aastal asus ta tööle ALMAVÜ Tartu Raadioklubi raadiojaama ülemana. Hiljem on ta aastaid olnud side- ja raadiotehnikaringide õpetaja, raadioside operaatorite kursuste korraldaja, õppeprogrammide koostaja jne. 1980-ndatel tegeles ta ka rahvusvaheliste autorallide (Old Toomas, Sojuz jt) ja suurte spordivõistluste tarbeks raadioside meeskondade koostamisega.

1989. aastast oli Jõgiaas Eesti NSV Sideministeeriumi mobiiltelefoniside töögrupi liige.

1990. aastal sai Jõgiaasast üks Kaitseliidu Põlva Maleva asutaja, juhatuse liige ja sidepealik. Ta osales delegaadina Eesti Kaitseliidu suurkogul 1990. aasta novembris. 1990. aasta sügisel asus ta Eesti Kodukaitse Piirivalve Sideteenistuse ülema ametisse, tema loodud on kogu Eesti piiridel kasutatud esmased raadiosidesüsteemid.

1991. aasta jaanuarist oli ka Jõgiaas Eesti Piirivalve Remniku õppekeskuse sidevaldkonna õppejõud. 28. juunist oli ta EV valitsuse salajase sidealase töörühma liige ja juhtis ainuisikuliselt Eesti Vabariigi valitsuse salajase sidekeskuse töösse rakendamist, mis alustas tegevust juba 10. juulil ning mil oli suur strateegiline tähtsus 1991. aasta augustiputši ajal.[1]

1991. aasta juulis osales Eesti esimese tänapäevase militaarse siderühma loomisel piirivalve struktuuris, et kindlustada valitsuse sidekeskuse ööpäevane valmisolek. Loodud sidekeskuse esmane tegevus oli signaalluure võimekuse kasutamine ja ettevalmistus elektrooniliseks sõjaks. Augustiputši päevadel, 19.–21. augustil 1991 juhtis vabariigi valitsuse sidekeskuse ja alternatiivsete sidesüsteemide tegevust. 21. augusti 1991 hommikul rünnati Nõukogude Armee poolt Tallinna Teletorni, mille peatas Eesti elektrooniline rünnak Nõukogude Liidu armeeüksuste vastu ja selle tulemusena katkes neil käsuliin.[2] Sellest ajast alates on Eesti Vabariik üheks vähestest riikidest, kes on olnud reaalses sõjalises konfliktis NSV Liiduga (elektrooniline sõda).

1992. aasta veebruaris tõi ta Eesti Piirivalveametile esimesed 100 militaarset Yaesu käsiraadiojaama. Neid ja nende kasutamist demonstreeriti 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil, millel Jõgiaas oli sidejuht. Sama aasta detsembris osales Jõgiaas Eesti Vabariigi kaitseväe esimestel manöövritel piirivalve sidejuhina.

1993. aastal seadis ta Võrumaal asuva Suure Munamäe vaatetorni piirivalve raadiosideks kodustes tingimustes valmistatud vahejaama (repiiter), mille abil suurenes raadioside kaugus tunduvalt. Mõniaeg hiljem võtsid Eestis sarnase sidesüsteemi kasutusele Eesti Politsei ja Päästeamet. Tänane Eesti Vabariigi operatiivraadioside ja väga paljud kasutatavad raadiovõrgud on rajatud vahejaamade rakendamise põhimõttele.

2017. aasta oktoobris NSA (USA Riiklik julgeolekuagentuur) korraldatud ajaloo teemalisele sümpoosiomile Marylandi kogunesid teadlased ja praktikud kümnest riigist, nende seas ka Jõgiaas, et arutada ja lahti mõtestada mitmesuguseid eelmisel sajandil toimunud luurealaseid tegevusi. Eesti poolse ettekande esitas PhD Ivo Juurvee. Teemaks oli "Taavet Koljati vastu, ehk Eesti signaalluure ja elektrooniline sõda Nõukogude Armee vastu augustis 1991." (David Against Goliath: Estonian Sigint and EW against Soviet Army During the August 1991 dˇEat Attempt). Selle teemaga seonduvatele lisaküsimustele vastas Jõgiaas.

Ühiskondlik-poliitiline tegevusRedigeeri

1990. aastast kuulub Aadu Jõgiaas Kaitseliidu Põlva malevasse.[3] Samast aastast on ta ka Eesti Raadioamatööride Ühingu liige[viide?].

1996. aastal sai Jõgiaasast Põlvamaa Liikumise Kodukant asutaja ja juhatuse liige. 15. juulist 1997 kuulub ta Eesti Keskerakonda[4].Oma liikmeks oleku ajal on ta delegaadina osalenud kõigil Keskerakonna konverentsidel, korduvalt valitud erakonna volikokku ja on aukohtu liige.

Jõgiaas oli aktiivne Põlvamaa ühistegeluse edendaja. 2000. aastast tegutseb ta Põlvamaa Hoiu-Laenuühistus, 2003. aastast Räpina Ühistegevuskojas ja Varbuse külaseltsis, 2004. aastast Põlvamaa Külavanemate Seltsis.

2005 kandideeris ta kohalike omavalitsuste valimistel ja osutus valituks Kanepi vallavolikokku. 2005–2009 oli ta Kanepi vallavolikogu aseesimees.

2005. aastal astus Jõgiaas Eesti Ajakirjanike Liitu.

Eesti 2006. aasta presidendivalimistel oli Jõgiaas valimiskogu liige.[5]

2006. aastast kuulub Aadu Jõgiaas MTÜ-sse Raadioabi, 2007. aastast Tallinna Kristlikku Elava Vee kogudusse.

2009. aastal lõpetas Jõgiaas Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi [6] (varem oli tal NSV Liidu aegne keskeriharidus) ja asus õppima Tallinna Tehnikaülikoolis avaliku halduse erialal. Samal aastal osales Jõgiaas Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ja Euroopa Parlamendi valimiste e-valimiste vaatlejate koolitustel ja seejärel oli vaatleja neil valimistel. Oli ka e-valimiste vaatlejana Vabariigi Valimiskomisjoni istungil.[7]

2010. aastast on Jõgiaas Tallinna vangla vanglakomisjoni liige [8] Samast aastast kuulub ta Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonda ja Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatusse.

2011. aastal oli Eesti Parlamendi valimiste e-vaatleja Vabariigi Valimiskomisjoni juures. Alates 19. augustist 2011 oli tal koostöös kolonel Henn Karitsaga Eesti Sõjamuuseumis – kindral Laidoneri Muuseumis avatud näitus Vabaduse teel 1990–1991", mis andis ülevaate Eesti taasiseseisvumise sündmustest aastatel 1990–1991. Näitus leidis laialdast käsitlemist pressis ja sellel oli suur külastatavus.

2012. aasta 31. jaanuaril avati näitus "Vabaduse teel 1990–1991" ajutiselt Sihtasutuses Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspeditsioon.

2012. aasta 20. augustil toimus Tallinna Linnamuuseumis näituse "Võimatu sai võimalikuks" avamine, mille tehnika ekspositsiooni lõi Jõgiaas.

2013. aasta 28. septembril organiseeris ta koos Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsiga Eesti Rahvusraamatukogus konverentsi "Eesti vabaduse sümbol - Tallinna Teletorn! Müüdid ja tõde".

2013. aasta 1. oktoobril avatud Rahvarinde Muuseumi väljapaneku üks osa Jõgiaasa poolt loodud. Seal on võimalik näha 1991. aastal Toompea salajases sidekeskuses kasutatud aparatuuri.

Osales 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ja oli Tallinna Lasnamäe Halduskogu ning Halduskogu Sotsiaal ja Tervishoiukomisjoni liige. Samuti on ta kaasatud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni koosseisu töösse Lasnamäe halduskogu esindajana.

2015. aasta 6. aprillil nimetati Jõgiaas neljaks aastaks Harju Maakohtu rahvakohtunikuks ja rahvakohtuniku vande andis ta sama aasta 24. aprillil. Samast aastast on ta Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse liige. Lisaks on ta Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu ja Eesti Eruohvitseride Kogu liige.

2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel valiti Jõgiaas Tallinna Lasnamäe Linnaosakogu liikmeks ja Sotsiaal- ja Tervishoiukomisjoni esimeheks.

Tegevus raadioamatöörinaRedigeeri

Aadu Jõgiaas on raadioamatöör juba 1963. aastast. Raadiospordialadest on ta harrastanud raadiotelegrafistide kiirusvõistlust (morsesignaalidega tekstide võimalikult kiire saatmine ja vastuvõtmine), radistide mitmevõistlust (morsega saatmine-vastuvõtmine, töö raadiojaama ja krossijooks seljas oleva raskusega) ning osalenud lühilaine ja ultralühilaine raadiosidevõistlustel. Jõgiaas on saavutanud raadiospordis väga palju – maailma esikohtadeni ja tipptulemusteni välja. Raadioamatöörina on ta Eestist eetrisse saadetud kutsungiga ES6PZ loonud side 328 maaga.

Raadiospordi tulemusiRedigeeri

  • 2000 – Eesti Vabariigi meistrivõistlused, lühilaine A-klassi II koht
  • 2001 – Eesti lahtised lühilaine meistrivõistlused, A-klassi I koht
  • 2003 – Hungarian Radioamateur Society HA – DX Contest: I koht klassis SO 10 Mix
  • 2004 – Welcome to the European Union Contest: I koht, kategooria 6 tundi QRP
  • 2004 – IARU HF World Championship: 8. koht maailmas klassis QRP Mixed
  • 2004 – The Radio Amateur Journal CQ WORLD – WIDE DX Contest 2004: 3. koht maailmas, 1. koht Euroopas 28 MHz QRP SSB-klassis
  • 2004 – The Radio Amateur Journal CQ WORLD – WIDE WPX Contest: I koht maailmas QRP SSB-klassis
  • 2004 – The Radio Amateur Journal CQ WORLD – WIDE DX Contest 2004: 3. koht maailmas, 3. koht Euroopas Low Power 1,8 MHz CW-klassis
  • 2004 – Ukrainian DX Contest 2004: 5. koht maailmas 160 m klassis
  • 2005 – Japan International DX Contest 2005 CW: 5. koht maailmas, 3. koht Euroopas 7 MHz Low Poweri klassis
  • 2005 – The Radio Amateur Journal CQ WORLD – WIDE WPX Contest CW: 2. koht maailmas, 2. koht Euroopas Low Poweri klassis
  • 2005 – The Radio Amateur Journal CQ WORLD – WIDE WPX Contest SSB: 2. koht maailmas, 1. koht Euroopas QRP-klassis
  • 2005 – IARU HF World Championship: 3. koht maailmas Mixed QRP klassis

IsiklikkuRedigeeri

Tema elusaatust mõjutas Nõukogude perioodil oluliselt lähisugulane Tõnis Jõgiaas, kes arreteeriti 1950. aastal, süüdistatuna kuulumises nõukogudevastasesse kooliõpilaste gruppi, mis 1949. aastal lasi õhku Tartus Raadi pargis seisnud monumendi. Seetõttu ei saanud Aadu Jõgiaas viisat töötamiseks laevaradistina ning häiritud oli tema tegevus raadioamatöörina.[9]

Aadu Jõgiaasa väimees on Tarmo Lausing.

Tunnustused ja tiitlidRedigeeri

  • Kotkaristi V klass 2005[10]
  • Piirivalve Teeneteristi III klass
  • Mälestusmedal Eesti Piir 1990
  • Tallinna aasta õppija 2009[11]
  • "20 aastat Eesti taasiseseisvust" 20. Augusti Klubi hõbemärk nr 35.
  • Mälestusrist "20 aastat vabadust"
  • Meenemedal "25 aastat Kaitseliidu taastamisest"
  • Mälestusmedal "Taasiseseisvumise kaitsja"
  • Tallinna aukodanik
  • 2017 Tallinna teenetemärk

ViitedRedigeeri

  1. [1]
  2. "Salarelv augustiputšistide vastu"
  3. Kaitseliidu Põlva malev
  4. Äriregistri päring. (Kasutatud 28. aprillil 2011.)
  5. Valimiskogu
  6. [2]
  7. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek nr 27
  8. [3]
  9. Miia Jõgiaas "Minu nooruse vanglad" Tartu: Hotpress Kirjastus, 2007
  10. Teenetemärkide kavalerid
  11. "Aasta õppijad 2009" ANDRAS – Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon

RaamatudRedigeeri

  • Aadu Jõgiaas "Veretu võitlus Eesti eest 1991", MTÜ Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, Tallinn 2016
  • Helen Lausma-Saar (koostaja) "Olid alles ajad! Taasiseseisvunud Eesti Vabariik 25", Rahvarinde Muuseumi toimetised, Tallinn 2016
  • Henn Karits ja Aadu Jõgiaas "Leegitseval piiril", MTÜ Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, Tallinn 2012
  • Jaak Haud (koostaja) "Vene vägede lahkumine Eestist. Nii nad läksid!", Eesti Eruohvitseride Kogu, Tallinn 2015, lk 2, 4, 8, 80, 103, 107, 209, 211, 234
  • Margit Õkva (koostaja) "Kaitseliidu Põlva Malev 25", Kaitseliidu Põlva Malev, 2015, lk 47, 48, 49
  • Küllo Arjakas "Kui Väikesed olid suured BALTI KETT 25", Rahvarinde Muuseumi toimetised, Tallinn 2014, lk 62, 100, 101, 234, 261
  • "Eesti eest! Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988–2008" toim. Merike Jürjo) Tallinn: Kaitseliit, 2008, lk 119–122
  • Jüri Kadak "Teine okupatsioon", Eesti Eruohvitseride Kogu,Tallinn 2018, lk 138, 139, 140
  • Ivo Juurvee "100 aastat luuret ja vastuluuret Eestis", Riigikantselei ja AS Eesti Meedia, Post Factum, 2018, lk 128, 130

VälislingidRedigeeri

PublikatsiooneRedigeeri

FilmograafiaRedigeeri

Audio- ja videosalvestisedRedigeeri

Kirjutisi Aadu Jõgiaasa kohtaRedigeeri