Ava peamenüü

Tõnis Jõgiaas (19. veebruar 193120. detsember 1992[1]) oli Eesti ehitusinsener[2] ja vabadusvõitleja.

Jõgiaas õppis Tartu 6. Keskkoolis ning oli kooli komsomolisekretär[3].

Ööl vastu 6. novembrit 1949 lasid viis Tartu noort – Tõnis Jõgiaas, Heiki Vaibla, Miia Saviauk (hiljem Jõgiaas), Ellen Rander ja Riita Vint - trotüülilaengu abil õhku Tartus Raadi pargis seisnud Punaarmee monumendi.[4][5]

Plahvatusele järgneval hommikul alustasid miilits ja julgeolekuorganid juurdlust. Alles aasta pärast selgus, et juba 1947. aastast oli Tartus tegutsenud põhikirja, kindla struktuuri ja liikmeskonnaga põrandaalune nõukogudevaenulik noorteorganisatsioon Sini-Must-Valge[4][5], mida juhtis Karl Piir[6]. Juhul, kui tuleb uus küüditamine, kavatsesid noored ka õhkida Tartu sillad, et rongid küüditatutega Eestist minema ei pääseks.[5]

1950. aasta lõpul arreteeriti organisatsiooni liikmed, kokku 38 noort. Kindlaks tehti ka Raadil toime pandud plahvatuse korraldajad. Kõik organisatsiooni liikmed said 10-15 aasta pikkused vanglakaristused[4] (teistel andmetel 37 liiget[5]).

Hiljem, pärast vanglat ja Siberit, abiellus Tõnis Jõgiaas Miia Saviauguga.[5]

ViitedRedigeeri

  1. Tõnis Jõgiaas portaalis geni.com
  2. "Sinine ja must ja valge", dokumentaalfilm
  3. Villu Päärt "Vabadusvõitluse veteran soovitab igale noorele aastakese Siberit" Postimees, 14.02.2004
  4. 4,0 4,1 4,2 Miia Jõgiaas "Minu nooruse vanglad" Tartu: Hotpress Kirjastus, 2007
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Villu Päärt "Koolinoored tähistasid oktoobripühi sambaõhkimisega" Postimees, 05.11.2004
  6. Valdek Kiiver "Raadi pargi "diversandid"" Elukiri 8/2007

KirjandusRedigeeri

  • Miia Jõgiaas "Minu nooruse vanglad" Tartu: Hotpress Kirjastus, 2007

VälislingidRedigeeri